Kuulge tõsine aitäh kõikide votede eest! Ei uskunud, et neid nii palju tuleb :) 63 lugejat :D Te olete mulle kõik nagu sõbrad!!!
<><><><><><><><><><><>
Ma oleks end tundnud viiekümne inimese pilgu all ebamugavalt, kuid nad kõik olid mulle lähedased. Okei, võibolla ei tundnud ma igaühte nii hästi, nagu näiteks Tomi sugulasi, kuid nad olid kõik jagamas seda suurt päeva koos meiega.
Proovisin keskenduda preestri sõnadele, kuid olin liiga õhinal. Mu pea plahvatas mõtetest, mida kõike ma isegi seletada ei saa ega oska.
Kuid ühes olin ma kindel - mina, Gerda Thompson, abiellun siin ja täna Tom Pettyferiga ja juba mõne hetke pärast, vahetame me sõrmused. Ja siis olen ma Tomi seaduslik abikaasa.
***
"Nonii, neiud, teate küll, mis nüüd juhtuma hakkan," kõnelesin, nägu naerul.
"Kas ma pean siin olema?" küsis Jean, silmi pööritades.
Neiu küsimusele vastamata, pöörasin selja vallaliste neidude pundi poole ja lasin lillekimbu lendu, nii nagu juhtus. Ja juhtus päris täpselt minevat.
Tagasi teiste poole näoga pöörates, nägin, kes kimbu kinni oli püüdnud.
"Eks peab Luke'i ettepanekut ootama."
"Audrey!" hõikasin rõõmsalt, olles üllatunud, et ta juba haiglast välja oli saanud, ning kiirustasin teda kallistama.
"Ega mind ei tahtud ära lasta vastsündinud imikuga, aga ta oli terve väike tüdruk ja mu parima sõbranna pulmast ei saa ju ära öelda," kallistas ta mind vastu.
"Rääkides Darcyst, kus tema ja Luke on?" küsisin kulmu kergitades.
"Nad jäid autosse. Mis tuletab meelde, et me peame minema hakkama, tagasi mõisa. Su pulmapidu hakkab tunni aja pärast."
"Jaa, peame hakkama ka kohe minema, aga ma tahtsin Ashtoniga rääkida, pole teda näinudki."
"Sa ei tea?" kuulsin Michaeli häält minule ja Audreyle lähenemas.
"Mida ma ei tea?" küsisin kutilt, kulm kipras.
"Teda polnud laulatusel."
***
"Ma ütlesin sulle, ma olen kohutav tantsija," parastasin oma värskele abikaasale, kui me tantsupõrandalt lahkusime.
"Sellepärast oleks me pidandudki neid tantsutunde võtma."
"Vähe aega ja tahet," laususin ja saatsin talle naeratuse, mis kahjuks võlts oli. Mõtlete loomulikult, miks äsjaabiellunud naine seda tegema peab, kas ta ei peaks seitsmendas taevas olema?
Aga ma ei olnud. Mu tuju oli nullis.
Ma tahtsin olla õnnelik, mu elu ilusaim päev oli käes ja mina nukrutsesin, sest mu parim sõber oli otsustanud mitte tulla.
See on jabur, eks. Sind ümbritsevad inimesed, kes sind armastavad ja sina suudad ainult mõelda sellele, kes siin pole.
"Kas võib?" astus mu isa minu juurde ja pani käe mu seljale.
Noogutasin vastuseks, kuna mõtlesin, et suu avades, hakkaksin lihtsalt nutma ja hädaldama.
"Ta vajab lihtsalt oma aega," sõnas isa, kui poosi sisse võtsime.
"Mida sa selle mõtled?" küsisin, hakates isaga tasakesi edasi-tagasi õõtsuma.
"Sa tead küll. Ma tunnen sind ja Ashtonit liiga hästi, Gerda. Ma tean, millised te välja näete, kui te üksteisest puudust tunnete. Samuti tean ma Ashtonit, kuna ta on mulle nagu poeg, keda mul kunagi olnud pole. Ta tuleb tagasi. Ta alati tuleb. Aga ta vajab lihtsalt aega arusaamiseks, et tema unistuste tüdruk ja ühtlasi parim sõber, on nüüd kellegi teise oma."
"Ta võiks aru saada, et see, et mina ja Tom abielus oleme, ei muuda meie sõprust. Ma ei ole Tomi oma. Ma ei saa kellelegi kuuluda."
"Muudab ikka küll. See paneb sinu ja tema sõprusele piirid, mida enne polnud. Sa ei saa temaga veeta kõik oma aja, sa ei saa temaga voodis vedeleda, sa ei saa enam teha selliseid asju, kuna sa oled nüüd abielunaine. Ja mitte tema naine."
Avasin suu, et vastu vaielda, kuid sulgesin selle samal hetkel. Ma teadsin ju väga hästi, et mu isal oli alati õigus.
<><><><><><><><><><>
Pole ammu päevaküsimust siia jätnud, pole häid mõtteid olnud :D Igatahes-
Mis raamat sul hetkel käsil on?
Ja ma pean pigem silmas reallife raamatuid :D Ma ise loen hetkel Connor Franta raamatut, pluss hämmastava Rainbow Rowelli kahte raamatut: "Fangirl" ja "Eleanor&Park" ning E. Lockhart "Me olime valetajad"
Nagu näha, ma olen obsessed