heart like yours [a.irwin]

Neljakümne üheksas - nad ei igatseks meid niikuinii;

"Gerda?" kõlas uksel koputus ja Tomi murelik hääl. "Kui sul paha on olla, ma helistan Calumile, ja ütlen, et me ei tule."

"Ei, ei. Minuga on kõik korras," protestisin, lastes vetsupotist sinna oksendatud jama alla ning pühkisin käeseljaga oma suu.

Pesin käed ja hambad ära ja tegin vetsu ukse lahti. Ukselävel oli mu abikaasa, kes nägi välja kõike muud kui õnnelik.

"Me ei saa minna, kui sa haige oled," teatas Tom ja ristas käed rinnal, mind oma pilguga uurides.

"See on Calumi ja Kati pulm, me ei saa minemata jätta," vaidlesin temaga ja heitsin väsinult voodile.

"Ma hoolin sinu heaolust tuhat korda rohkem, kui Calumist ja Katist kahe peale kokku," sõnas Tom ja istus, muretsev pilk näol, voodiservale.

"Pealegi, miks see sinu jaoks nii oluline on?" päris noormees,"Jean kolis Sydneyst ära just nende kahe pärast. Kas sa pahane ei peaks olema?"

"Calum on mu sõber," ütlesin unise häälega, silmad kinni vajudes. Tundsin, kuidas mu keha füüsiliselt voodi küljes kinni oli, ma olin liiga väsinud, et tõusta.

"Sitapeast sõber," pomises kutt endamisi ja läks kööki.

***

Lõin oma silmad lahti.

Olin magama jäänud.

Öökapilt kella kontrollides, nägin, et kell oli kaheksa õhtul. Olin viis tundi tukastanud. Ja ühtlasi maha maganud ka Kati ja Cali pulmamineku.

"Thomas!" hüppasin nii järsku püsti, et mul hakkas pea ringi käima. "Thomas!" kordasin end ja jooksin toast välja ning trepist alla, nähes oma meest, kes rahulikult elutoas istus.

"Miks sa mind üles ei ajanud?" karjusin ta peale.

Tom tundus täiesti lõõgastunud olevat, lamades diivanil, tahvelarvuti käes.

"Tom, vasta mulle!"

"Miks sa mu peale karjud, ah?" pani siis ta tahvli käest ja tõusis püsti, nüüd minuga vastamisi olles.

"Ma hoolin su tervisest! Sa pead puhkama, me peame sulle ravimid hankima! Midagi on sinuga viga ja mina ei kavatse pealt vaadata, kuidas sa aina hädisemaks jääd. Jah, see võib olla gripp, aga see võib olla ka midagi tõsisemat!"

Tomi agressiivsus aga samas hoolivus pani mu suu lukku. Ma isegi taganesin sammu.

"Seega, me ei lähe nende pulma. Nad ei igatseks meid niikuinii," ütles Tom jutu lõpetuseks ja marssis esiku poole.

"Kuhu sa lähed?" sain välja öeldud, kuigi ma peaaegu olin šokiseisundis.

"Sulle ravimeid ostma. Seega, sa passid kodus või tuled minuga apteeki?"

<><><><><><><><><>

Megalühike vaheosa, aga kohe tuleb uus :)