Viiekümnes - kuidas see võimalik on?;

1.5K 184 30
                                    

Ja kolmveerand raamatut ongi seljataga. Viimased viisteist peatükki! Is it really this far omfg

<><><><><><><><><><>

Õues hakkaks hämarduma ning apteeki sisse astudes, polnud seal eriti paju valgem.

Muusika oli kindlasti liiga valjult ning väikses kohas oli ebameeldiv lõhn.

Tom kiirustas apteekri poole, kelleks oli noor siniste juustega neiu, kellel suits suu vahel.

Eeskujujs päris tervislikule elustiilile, või mis?

Tom hakkas müüjalt mingeid kõhugripi tablette küsima, mina jäin seisma apteeki nurka, silmitsedes kohta.

Järsku märkasin oma telefoni ekraanile, mis mu käes oli, Audrey nime ilmumas. Võtsin kõne vastu ja jalutasin apteegist välja.

"Ger? Kus te olete? Laulatus sai just läbi," ütles Audrey, hääl peaaegu vihane.

"Mul on sitt olla, Tom keelas.. tähendab, ei soovitanud tulla," rääkisin torusse.

"Mis sul viga on? Midagi hullu?" muutus Audrey toon nüüd vihasest murelikuks.

"Oksendan, olen roppväsinud, pea tuikab - gripp, ma kardan," seletasin.

Audrey seda aga ei uskunud. "Ger, oled sa kindel, et see on gripp?"

"Mis mõttes?" ei saanud ma aru.

"Ma tean neid sümptomeid. Räägi, kas su päevad on korrapärased?"

"Ei-ei, ma ei ole rase. Mul olid viimati menstruatsioon..." ei suutnud ma teda uskuda, hakates meenutama, millal viimati mul päevad olid. Täna oli kolmekümnes oktoober, mu päevad olid ju...

"Ger, millal sul päevad olid?"

"Poolteist kuud tagasi."

"Oh jeesus," ütles Audrey šokeeritult, kuid ta polnud pooltki nii hämmingus, kui mina.

"Kus sa oled?"

"Apteegis."

"Kui käepärane. Kraba paar rasedusproovi."

"Audrey, kuidas see võimalik on? Ma olen pillil!"

"Ega millelegi ei saa sada protsenti kindlaks jääda."

Tom tuli apteegiuksest välja ja mina ütlesin Audreyle, et ma pean lõpetama.

"Tuled?" küsis Tom.

"Jaa, kohe, ma... korra käin sees," ütlesin mehele.

"Tee kiiresti, sa pead koju puhkama minema."

***

Vahtisin kolme pulka.

Kõik ütlesid mulle ühte ja sedasama.

Minus, täiesti kindlalt, kasvas uus elu.

Ma olin kakskümmend aastat vana. Ma olin eelviimasel kursusel ülikoolis, et saada medõeks. Ma olin ise vaevu lapseeast välja saanud, ma polnud valmis hakkama ühe eest hoolitsema.

"Tom?" hõikasin, pisarad silmas, väriseva häälega.

"Jah?" kuulsin teda küsimas.

"Me peame rääkima."

<><><><><><><><><><>

QOTD: Kirjuta oma kasutajanimi oma lõuaga xd

heart like yours [a.irwin]Where stories live. Discover now