Kahekümne üheksas - mida varem, seda parem;

1.6K 217 8
                                    

Tereeee! AITÄH AITÄH AITÄH 8000 LUGEMISE EEST! Ja votegoal saigi täis, 55 on kohutavalt palju :O

<><><><><><><><>

"Nii, esimene päevakorrapunkt," ütlesin ja silmitsesin oma kaustikut, kus mul kõik hoolikalt üles märgitud oli. Meil oli parasjagu pulmaga seonduv 'koosolek' käsil, kus peale minu ja Tomi oli veel Audrey, mu ema ja isa, Ashton ning Jean. Tomi vanemad oleks ka tulnud, kuid ta ema ja isa lahutasid viis aastat tagasi ja ei suuda ühes toas viibidagi, ilma, et nad taldrikuid ja kahvleid üksteise suunas ei viskaks.

"Kuupäev on paigas, kakskümmend detsember," sõnasin ning Ashtonile jäi vesi kurku kinni.

"Kakskümmend detsember? See on juba kolme nädala pärast," imestas ta.

"Mida varem, seda parem," ütles Tom, kes istus mu kõrval olevale toolile ja pani käe mu reiele.

"Asu juba kõige parema asja kallale," sõnas Audrey ja ma kergitasin kulmu. "Su pruutneitsid ja kes su peapruutneitsiks saab!"

"Aa, ma oleks sinna kohe jõudnud, sa oled nii kannatamatu," naersin. "Stella ja Miranda olid mõlemad juba nõus ja siis sina ja Jeanie."

"Ja mina olen peapruutneitsi, eks?" küsis Audrey, kuigi oli vastuses juba kindel.

"Hallo?" sekkus Jean nüüd vestlusse.

"Oh, please, mine nussi mingit kaktust," ütles Audrey 'leebelt'. "Ma tunnen Gerdat kuusteist aastat ja sina kuusteist sekundit."

"Samal ajal, kui sina maailmas rändasid, olin ma Gerda kõrval ja talle toeks!" kaitses Jeanie end.

Ma teadsin juba ette, et need kaks olid selle koha nimel valmis kaklema. Seega, mul oli lahendus välja mõeldud.

"Tegelikult lootsin ma, et äkki ema, sina tahaksid mu peapruutneitsi olla?"

Naine vaatas mind imestnud silmadega. Ta polnud seda osanud oodatagi.

"Oh, Gerda, mul oleks au," naeratas ta ja tõusis oma pingist, et minu juurde tulla ja mind emmata.

"Seega, see on jah?" küsisin igaks juhuks üle.

"Loomulikult," ütles ema õnnelikult ja istus tagasi.

"Nonii, pruutneitsidega sai ühele poole, nüüd asukohast. Tomi suguvõsal on vana maamõis Sydneyst umbes kahesaja kilomeetri kaugusel, Kangaroo Valley's. Seal on imeilus," jutustasin, lai naeratus näole tekkides.

"Vastuvõtt ja pidu on seal, tseremoonia toimub kohalikus kirikus," lisas Tom ning tõusis püsti ja võttis mu käest kinni.

"Ma tean, et see kõik toimub kiirelt, aga ma olen tõesti tänulik, et te mulle," kuid parandasin end,"meile, toeks olete."

"Nojah," ohkas Audrey ja tõusis püsti. "Ma hakkan minema, kui midagi lisada pole."

"See on kõik, sa võid minna," vastasin talle. Ta oli ilmselt veidi solvunud, et ta mu peapruutneitsiks ei osutunud, kuid ta pidi sellest üle saama. Kuidas ma oleks saanud valida oma kahe sõbra vahel? Selline valik pole isegi mõeldav.

***

Teised olid lahkunud ja kell oli märkamatult saanud juba pool kaksteist. Olime Tomiga töödanud külalistenimekirja kallal, kuna pidime taandama esialgsest sajast inimesest kuni viiekümneni, Tomi maakodusse lihtsalt ei mahtunud rohkem.

"Lõpetame tänaseks, eks, ma lähen voodisse," tõusin söögilaua tagant ja ladusin kõik paberid ja kaustikud virna.

"Olgu, teeme siis edasi, kui sul võimalus on," ütles Tom mõmisedes ja tõusis, et mu seljataha tulla ja käed ümber minu põimida. Ta jättis mu kaelale väikseid suudlusi ja ma muigasin uniselt.

"Kas sa oled kindel, et see kõik sulle liiga stressirohke ei ole?" küsis ta vastu mu kaela.

"Ma saan hakkama," ütlesin ja pöörasin end Tomi poole näoga, tema käed siiani mu seljal puhates.

"Sa oled väärt kõige imelisemat kogemust, Gerda, mina olen siin lihtsalt selleks, et see teoks saaks," ütles ta ja vaatas mind ülevalt alla.

"Siiamaani teed sa väga head tööd," laususin ja suudlesin oma kihlatut rahuliku tempoga huultele, kuid see muutus iga sekundiga kirglikumaks.

Tomi käed liikusid mu tagumikule ja tõstsid mind üles, mina vastu ta huuli itsitades.

"Las ma näitan sulle, milles ma veel hea olen," muigas Tom, mina oma jalad ümber ta puusade mähkides ja tema meid trepist üles viies.

<><><><><><><><><>

Lühike osa, aga see oli jah kõigest filler :D

Vote goal: 56

Suht kindel, et see ei tule kokku, sel siin pole vist nii palju lugejaidki, aga proovida võib! Ja kui isegi ei tule, siis updaten pea :)

heart like yours [a.irwin]Where stories live. Discover now