heart like yours [a.irwin]

Kaheksas - kas väike Gerda on armukade?;

"Kui ma sisse ei saa, siis ma ei tea, mis ma peale hakkan," rääkisin telefoni.

"Sa saad sisse, Gerda, ma olen kindel. Negatiivsed mõtted ei aita kedagi. Ma näen sind," vastas Ash ning lehvitas mulle kümne meetri kauguselt.

Ma ei lõpetanud kõne kohe ning sõnasin: "Vaata ennast, Ashton. Sa oled musikaalne geenius, nad maksaksid sulle peale, et sind oma kooli saada. Sul on lihtne öelda."

Me seisime nüüd üksteise silme all, sama hästi saime reaalses elus rääkida, aga Ashton ei pannud samuti kõne ära. "Meditsiiniosakond peaks hull olema, kui nad sind vastu ei võtaks."

Vajutasin lõpuks kõne kinni ja lükkasin ühe käega telefoni taskusse, teises käes ümbrikut hoides. Ashil oli samuti ümbrik käes, kuna

täna oli see päev, kui me saatsime meie ülikoolide avaldused ära.

Seistes postkontori ees, vaatasime üksteisele otsa. Öelda, et ma olin närvis, oli veel vähe.

"Me saame mõlemad sisse, juntsu," pani Ashton kindlustuseks oma käed mu õlgadele. Proovisin naeratada, aga see oli hädine katse.

Noogutasin talle ning lükkasime mõlemad avaldused postkasti, enne, kui ma ümber oleks otsustanud.

"Mis siis saab, kui üks meist sisse ei saa, Ash?" hakkasin hetke pärast muretsema.

Poiss tõmbas mind enda vastu ja silitas mu selga. "Ma luban sulle, Gerda, et kõik saab korda."

"Aga kui sa meelt muudad? Mis siis saab, kui...?" ei suutnud ma rahulikuks jääda.

"On ainult üks asi, mida ma vajan. Selleks oled sina. Alati oled olnud sina."

***

Kooli lõpust oli nüüd möödas nädal ja Ashton oli 5sosi ametlikult vastu võetud. Või noh, mitte veel päris ametlikult. Nagu ma ütlesin, olid teised kutid väga õnnelikud ning nad ei kahelnud absoluutselt, kas Ashi bändi võtta või mitte. Nende ainuke tingimus oli, et Ashi bändiga liitumist pidi tähistama rämeda peoga.

"Kas sa arvad, et see avaldab Lukele muljet?" vaatas Audrey end peeglist, tal oli seljas must crop top ja punane seelik.

"Jep, kindlasti," lasin silmadega neiu üle, mitte viitsides väga keskenduda. "Ehkki mis ajast sa talle muljet avaldada tahad? Ma sain nagu aru, et sa pole temast huvitatud."

"No, ta kutsus mind välja paar päeva tagasi," möönis tüdruk ja astus peegli eest ära, nüüd näoga minu poole.

Mu silmad muutusid suureks ja kihistasin naerda. "Päriselt? Kas sa ütlesid jaa?"

Audrey noogutas tagasihoidlikult. "Gerda, ma kardan, et ma tunnen ta vastu midagi."

"Mis selles siis nii halba on?" tõusin ma voodilt ning võtsin oma koti, valmistudes Calumi poole minekuks, kus pidu toimus.

"Ma läksin alles Cameroniga lahku. Pealegi, Luke ütles, et ta tahab bändiga tegeleda. Mina lähen ülikooli. Peale suve lōppu läheks meie teed lihtsalt lahku," nentis Audrey ja krabas samuti oma asjad, et teele minna. See olukord meenutas mulle liialt minu ja Ashtoni oma, aga proovides uskuda Ashi sõnu, oli minu ja temaga teised lood.

"Aga lihtsalt lõbutsege nii kaua, kuni teil see võimalus on," pakkusin, kui Audrey toast välja läksime ning esiku poole suundusime.

"Mm, nagu sina ja Mikey eelmine nädal?" pilgutas tüdruk mulle silma. Mul jäid sõnad kurku kinni.

"Ära häbene, Gerda. Ash rääkis mulle."

"Rääkis või? Te räägite sellistest asjadest? Ma ei teadnud, et te üleüldse räägitegi," ütlesin, mu suu mitte mu mõtteid filteerides.

"Oh, kas väike Gerda on armukade?" irvitas Audrey mulle näkku, proovides mind kiusata.

"Oh, palun, lõpeta. Minu ja Ashi vahel pole midagi, sa tead seda!" tõmbasin välisukse lahti, ainult, et kohtuda ootamatult ühe tuttava kujuga.

"Ei ole? Siis võtan teadmiseks, ehk mul on võimalust," muigas Mikey ja ristas käed oma rinnal. Kurat.

Ma ei olnud temaga peale meie ... ühist ööd kohtunud ja ma ei teadnudki, mis meie kahe vahel toimus.

Audrey naeris mu kõrval, mina lihtsalt püsisin vait ja muutusin näost punaseks.

"Mikey pidi meid peale võtma, anna andeks, et ma ei öelnud." No see oli ilmselge, et Audrey armastas mind kiusata.

***

Calumi juures polnudki nii palju inimesi, kui ma arvasin. Peale minu, Audrey ja poiste oli veel paar inimest meie koolist ning Luke, Calumi ja Mikey sõbrad.

Ma ei tahtnud juua, see meenutas mulle lõpetamispidu ja mõne sõbraga kogemata magamine polnud mu soovinimekirjas just esimesel kohal.

Seega olin mina ainuke kaine peaga inimene kümne purjus peaga inimeste keskel.

Kõik tantsisid pööraselt ning veetsid kvaliteetaega. Ashton ja mingi neiu, kelle nimi oli vist Wendy või midagi säärast, kudrutasid diivanil. Nad flirtisid põhimõtteliselt igal peol, Wendy oli nagu takjas, kes Ashil seljas elas. See ajas mind oksele. Mul ei olnud enda kuti, vähemalt peale minu ja Tomi lahkuminekut, ning keegi ei üritanud mulle külge ka lüüa. Mul oli tunne, et oma rolli mängis selles Ashtoni kallaleminek Tomile, ükski poiss ei tahtnud riskida molli saamisega.

Ajad olid vist muutumas, kuna üks kindel poiss vahtis mind too õhtu pea terve aeg. Ei keegi muu kui Michael Clifford. Ma ei imestanud, kui kööki minnes ta mulle järgnes. Tahtsin tõesti teada, mis ta kavatsused olid. Palvetasin mõttes, et ta mingit sebimiskatset ei korraldaks. Polnud salata, et ta oli pandav (otseses mõttes) ning tegelikult tore poiss oma rokiliku välimuse taga, aga ma ei tundnud ta vastu midagi.

"Hei," tervitas ta mind. "Tahad rääkida?" küsis ta, enne kui midagi öelda sain. Noogutasin lihtsalt pead ning kainust alt vedades ja ühe siidri võttes, suundusime terrassile.

"Millest sa rääkida tahad?" küsisin ning istusin ühele toolile, mis terrasil leidus.

"Palun ole minuga aus, eks. Sa ei olnud mu vastu eriti huvi näidanud, võibolla paar pilku või naeratust ja see oli ka kõik. Ja siis tollel õhtul, sa nagu oleks meelt muutnud. Mille pärast? Mille tõttu sa nii järsku minusugusega olla tahtsid?"

"Mis mõttes sinusugusega? Äkki sa meeldisidki mulle, mis selles nii halba on?" Tegelt ei teadnud ma isegi täpset põhjust, miks ma Mikeyle kaela hüppasin. Või ma ei tahtnud lihtsalt tunnistada.

"Ma ei ole selline kutt, kellesse tüdrukud armuvad. Pealegi, kas sinul ja Ashtonil ei susisegi siis?"

Jällegi oleksin peaaegu siidri kurku tõmmanud, aga suutsin seda vältida.

"Me oleme lihtsalt sõbrad. Miks kõik seda eeldavad?"

"Te käitute üksteise ümbruses küll teistmoodi. Sellest saab iga loll aru, et te olete armunud või midagi. Mina ja Ash oleme sõbrad, kas sa oled näinud mind ja teda kaisutamas ja koos tobedate asjade üle naermas ning üksteist vahtimas ja...?"

"Okei, ma sain su mõttest aru, Michael. See, et me oleme lähedased, ei tähenda, et me armunud oleks. Jätame selle teema."

"Mul on lihtsalt tunne, et sa tahad endale kinnitada, et teil pole midagi enamat. Oleme ausad, sa tiriks selle Wendy kõri otsast, kui sa saaksid."

"Aga äkki ma tahan hoopis sinuga olla?" pahvatasin mõtlemata.

"Gerda, sa ei mõtle seda tõsiselt. Sa tahad lihtsalt Ashilt mõtted saada ja teda armukadedaks teha."

Ohkasin. Mingi osa minus teadis, et Mike'i jutus oli iva sees, mingi osa ei suutnud aga seda uskuda, kuna Ash oli mulle sõber ja ma ei suutnud temast sel moel mõelda. Ma ei kavatsenud aga selle kallal kaua mõtiskleda.

"Tule, lähme sisse tagasi," tõusin siis ja ulatasin Mikeyle käe. "Lõbutseme veidi."