heart like yours [a.irwin]

Kolmekümne viies; üks päev

10 000 lugemist!!! :O Suured tänud!

<><><><><><><><><><><><>

"Kuhu me lähme?" küsisin Ashtonilt, kes mulle tagasi oli otsustanud teha ning seekord mind varahommikul äratanud oli.

Kõndisime tundmatus suunas, kell viis hommikul ning mul oli homme pulm. Ma oleks pidanud samal ajal muude asjadega tegelema, näiteks pulmade jaoks valmistuma või külalisi vastu võtma. Tegelikult pidin magama, kell oli siiski viis fucking hommikul.

Aga ei, mina ja Ashton kõndisime läbi metsa jumal teab kuhu ja ometi olin ma nii kuradi õnnelik. Sain siiski oma parima sõbraga aega veeta eemal sellest stressisrohkest keskkonnast.

Järsku jäi Ash mu ees seisma ning tegin sama. Kutt oli meid juhatanud veekogu äärde, mis oli keset metsa ja ausalt öeldes, oli vaatepilt hingemattev.

Siis, kui ma Ashtonit vaatasin, oli tal juba särk seljast läinud ning tegeles parasjagu oma püksivööga.

"Kas me lähme ujuma?" muutusid mu silmad suureks ning paratamatult muigasin.

"Loomulikult," naeris kutt ja viskas kõik riided hunnikusse.

Ma olin abiellumas ühe päeva pärast, mul oli tõesti targemat teha, kui varahommikusel suplusel käia, aga mu keha oli juba tegutsenud minu eest ja peagi seisin ka mina kaldal pesuväel.

"Valmis?" küsis Ashton laia naeratusega. Noogutasin ja hammustasin oma alahuult.

Järgmisel hetkel jooksime vette ning mul oli tunne, nagu tuhat nõela oleks mind näpistanud, kuid adrenaliin hoidis mu kehatemperatuuri üleval.

"Oh fuck, kui külm," ütles Ash läbi hammaste, kui ta vee alt nähtavale ilmus ja oma märjad juuksed näolt lükkas ning astus minu poole.

"Türa, siin on mingi kaksteist kraadi," kõnelesin ja suutsin isegi naerda, jääkülmast veest hoolimata.

"Kes enne teisele poole kallast jõuab, on võitja," ütles Ash, enne kui juba ujuma hakkas.

"Ebaaus!" hõikasin ning kiirustasin talle järgi. Naljakal kombel ma ei pannud enam vee temperatuuri tähelegi.

"Sa tegid sohki," ütlesin poisile ja naersin, kui ta esimesena veest välja ronis ning mina temast paar hetke hiljem seda tegin.

Ash vaatas mind aga kulm kortsus, ning avas suu: "Naljakas, ma ei osanud kunagi ette kujutada sind kellegi teisega oma elu veetmas."

"Millest sa räägid?" ei jõudnud ma päris veel teemaga kaasa jõuda.

"Me olime alati Ashton ja Gerda, lahutamatu paar. Nüüd on see läinud ja peale homset on selleks lahutamatuks paariks Tom ja Gerda."

"Kas me mitte ei rääkinud sellest juba?"

"Jaa, aga ma arvan, et sa ei saa aru, mis ma öelda tahan."

"Siis parem ütle seda ükskord, sest ma olen läbimärg ja mul on jääkülm, kui sa tähele pole pannud!"

"Miks sa seda teed?"

"Miks ma abiellun? Ma ei saa aru, Ash. Ütle lihtsalt ausalt, kas sa oled vihane, et sul endal kedagi ei ole ja sa oled kade, kui sa vaatad, et meil Tomiga on tervislik suhe? Ausalt öeldes pole ma kunagi näinud, et sina kellegiga normaalses suhtes oleksid olnud."

"Kas sa ei saa aru? Ma valisin sinu, üle kõigi teiste tüdrukute. Ma alati fucking valin sinu."

"Ash.." avasin suu, kuid noormees sekkus.

"Ma kavatsen sind oodata, kuna ausalt ma ei taha mitte kedagi teist."

"Ashton," vaatasin teda, kulm kergelt kipras. Ma ei jõudnud ta sõnu seedidagi, kui ta järgmisel hetkel juba midagi ootamatut tegi.

"Türa, ma ei suuda enam." Ja need olid viimased sõnad, enne, kui ta oma kätega mu näost kinni võttis ja oma huuled minu omade vastu surus sellise jõu ja kirega, et mul hakkas pea ringi käima ja ma unustasin täiesti, kui kuradi külm mul oli.

***

Ma mängisin seda kõike oma peas veel ja veel kord läbi, istudes oma voodil ja kuivatades rätikuga veel ujumisest märgu juukseid. Pidin valmistuma tüdrukuteõhtuks, kuid kuidas ma oleks saanud sellele keskenduda, kui Ashton mind täna hommikul suudles. Vabatahtlikult.

Ta ei öelnud mulle neid kolme sõna. Ta ei avaldanud mulle oma armastust aga ometi tegi ta päris kindlaks, et meie vahel polnud ainult tühi sõprus.

Alateadvuses teadsin ma seda ammu. Ma teadsin, et tahtsin oma elu temaga veeta. Aga seal samas alateadvuses ma teadsin, et üks saatuslik lahkuminek ja sellega oli läinud ka mu parim sõber ja kõige tähtsam inimene maailmas.

Ometi olin ma siin, valmistumas homme toimuvaks pulmaks, kus juhuslikult mina pruut olin. Ja peigmeheks ei olnud Ashton.

Mida ma oleks pidanud tegema? Õige asi oli teeselda, nagu toda hetke seal metsas poleks olnudki. Samas pidin olema loll, kui arvasin, et sain millestki nii olulisest mööda vaadata.

"Gerda!" tormas Miranda kõige ees minu tuppa, mu teised pruutneitsid temal kannul. Raputasin kergelt pead ja vaatasin neid nelja, kes ärvevate pilkudega mu toas siblisid. Audrey istus maha, ilmselgelt liiga väsinud olles, et oma suure kõhuga liigelda, Stella ja Jean hakkasid mulle kapist õhtuks riideid otsima ja Miranda võttis mu kätest kinni, et mind püsti tirida.

"Nonii, viimane õhtu vallalise neiuna."

KAS SEE OSA TÄITIS TEIE LOOTUSED!? :D
Okei mul oli välja blokk ees aga sain kirjutatud :)