Kolmekümne kaheksas - hommik;

1.7K 189 14
                                    

2000 vote on nii lähedal :O Alles sai 1000 täis what

Sorri, et see osa kaua tuli, ma lihtsalt ei handle'i, et 5sosi uus plaat tuleb vähem kui 2,5 kuu pärast

<><><><><>

"Gerda, ärka üles, me oleme kohal," tundsin Ashtonit end õlast raputamas. Avasin uniselt silmad ja tõstatasin pea aknaraamilt, mille vastu paistab et magama jäin.

Kell oli viis hommikul ja viimane aeg, et tagasi mõisa tulla ja enne pärastlõunast pulma välja puhata. Audrey jäi veel vastsündinukesega haiglasse ja Luke ei suutnud neid kahte lihtsalt jätta, kuid mina olin siiski samal päeval abiellumas ja vajasin oma paari tundi und.

"Gerda, kas me saaks rääkida?" kuulsin Ashtonit küsimas, kui ma välisukse poole tuigerdasin ja tema mulle järgnes.

"Kas sa ei näe, et ma olen surmväsinud, kohe kokku kukkumas. Kas me palun võiks selle homme hommikuks jätta?"

Ootamata Ashtoni vastust, kõmpisin trepist üles ja suigerdasin enda magamistoa poole.

Visates oma kingad nurka, heitsin end samade riietega diagonaalselt üle voodi, mitte huvitudes sellest, et isegi voodikate oli eemaldamata. Mind huvitas tol hetkel ainult uni.

***

"Ger? Viimane aeg tõusta! Viis tundi ja kakskümmend minutit pulmadeni!"

Mu keha ei tahtnud sellest välja teha, kuid kuuldes seda viimast lauset, kargasin nagu tuulispask voodist püsti ja vaatasin Jeani ja oma ema, kes mu toas seisid.

"Rahu, me aitame sind, me jõuame õigeks ajaks valmis," kinnitas mu ema.
"Sulle kuluks üks dušš ära, sellest peaks kindlasti alustama," lisas Jean ning hingasin sügavalt välja.

Jätsin need kaks endast maha, tuba buduaariks ümber tegema, valmistudes minu valmis sättimiseks.

Vaatasin end vannitoa peeglist ja mõistsin, miks mu puhtaks pesemine primaarne oli. Mu nägu nägi välja, nagu keegi oleks mulle koogi näkku visanud ja mu juuksed olid mustad ja varesepesas.

Lõpuks sooja vee alla seistes, toetasin end vastu seina ning sulgesin silmad. Kaalusin, kas võiksin kõik selle tralli unustada ja lihtsalt magama jääda. Uni tundus kõigest sellest palju olulisem.

***

Well, kahjuks või õnneks polnud magama jäämine võimalik ja juba istusin ma tagasi magamistoa toolil, Jean, ema ja äsja liitunud Kat, Stella ja Miranda minu kallal töödates. Kes tegi mulle meiki, kes soengut, kes maniküüri ja kes kontrollis, et sukapükstes auke poleks.

Mina passisin lihtsalt aknast välja, proovides mõista, et juba nelja tunni pärast olin ma proua Gerda Pettyfer. Nelja tunni pärast olin ma kellegi naine. Nelja tunni pärast oli mul sõrmus sõrmes ja ma pidin kuuluma elu lõpuni vaid ühele inimesele.

Sehkendamine mu ümber lõppes, kui uksel kõlas koputus.

"Gerda? See olen mina, Ashton."

"Mida tal veel vaja on?" ei mõiganud Stella.

"Kas ma võin sisse tulla?"

"Mu pruutneitsid on siin. Kas Audreyga on midagi?" hõikasin, tõustes toolilt.

"Ei ole, mul on vaja sinuga nelja silma all rääkida."

"Meil on siin palju käsil..." proovisin end välja vabandada.

"Viis minutit, palun. See on kõik, mis ma küsin."

Vaatasin kahtlustavalt emale otsa ja too noogutas. "Viis minutit ei tapa."

Ohkasin ning kõndisin ukse juurde, selle avades nähes ülikonnas Ashtonit. Mul polnud veel pulmakleit seljas, olin lihtsalt dressides ja suures lotakas särgis.

"Lähme rõdule," ütles noormees ja läks ukse poole, mina talle järgnedes.

"Ma ei tea, kas ma tahan seda vestlust pidada," ütlesin, kui rõduuks mu taga sulgus. Õues kisus tormiks ja tuul puhus mu veel mitte valmis soengust salke mu näole.

"Sa tead siis, mida ma sulle öelda tahan?" vaatas Ash mulle otsa.

"Ma arvasin, et ma ei mõista su tegusi, kuid nüüd ma saan aru. Sa tahad mu pea sassi ajada, et ma Tomiga ei abielluks. Sa ei suuda mõelda, et keegi teine mees on mu elus olulisel kohal, et mul on keegi, kes minust hoolib sama palju, nagu sina. Kas see masendab sind? Teadmine, kui üksi sa tegelikult oled."

"Ei, sa saad valesti aru. Ma ei tee seda sellepärast, et ma tunnen ennast su elust väljajäetuna. Ma teen seda, sest ma armastan sind. Ja ma tean, et ma olen seda korduvalt öelnud, mõeldes sellega, et ma armastan sind nagu vend armastab õde, kuid sa pead aru saama, et ma armastan sind täielikult teistsugusel tasandil."

Tormine ilm võttis aina võimsust ja Ash pidi kõvemini rääkima, et ta üle tuule kuuldav oleks.

"Ashton, mis ma nüüd selle teadmisega tegema peaks? Oleme ausad, sa ei armasta mind. Sa arvad, et teed seda, aga tegelikult on asjad teistmoodi. Ja isegi, kui sa oleksid minusse armunud, siis mis? Mida sa minult ootad?"

"Ma ootan, et sa ütled tagasi seda sama. Ma ootan vastuarmastust. Ma tahan sind.
Nii väga. Sa oled kõik millest ma fucking mõtlen."

"Sa oled nii naiivne, kui mõtled, et armastusest piisab, et tänast pulma peatada. Oled sa midagi üldse läbi mõelnud? Kuidas see teeb Tomile haiget? Kuidas meie sõprus laguneb, kui meie koosolemine nurjub? Kuidas su elu koosneb pidevast tuuritamisest ja rokkstaari elust ja suhe on sellest mõeldamatu osa? Ashton, palun ütle mulle, kuidas see kõik töötaks."

Ashton isegi ei vastanud mulle, vaid ajas oma joru edasi. "Seega sa armastad mind tagasi? Seega, kui ei oleks ühtegi takistust, sa oleks minuga koos?"

Ma tahtsin nutma hakata, ma olin endast nii kuradi väljas. See oli ilmselge, et minu ja Ashi suhe oli väga lähedane ja õiges ajas ja kohas oleks võibolla tõesti meie aeg, aga kuidas sai hetkel Ash nii isekas olla ja kõik selle mulle kaela visata neli tundi enne mu pulma?

"Ma arvan, et me peaksime selle kõik unustama. Oma sõpruse nimel," ja sellega jätsin Ashi üksinda tuule kätte seisma ja kiirustasin tagasi oma tuppa. Mul oli siiski pulmaks vaja valmis saada.

<><><><><><><><>

Palun ärge heitige Gerdat, et ta Ashile ei pidi ütlema. Proovige aru saada, et nad on olnud sõbrad neliteist aastat ning see kõik oli Gerda jaoks liig. Peab väga julge olema, et riskida oma neljateist aastase sõprusega, kuna üks lahkuminek ja su poiss-sõbraga on läinud ka su parim sõber. Gerda proovib oma tunded alla suruda ja jääda ettevaatlikuks ja ratsionaalseks, muidu kaotab ta liiga palju, peale Ashtoni ka Tomi ja palju muud. Thank u for ur time, ma tundsin, et see oli vajalik seletus, kuna võibolla mõned teist ei geti, miks Ger Ashtoniga olla ei saa.

heart like yours [a.irwin]Where stories live. Discover now