heart like yours [a.irwin]

Epiloog

"Oi, andke andeks..." ütlesin vabandades, aga olin pahane, et keegi kaks otsustasid meie tseremoonia niimoodi üle lasta.

Kuid enne, kui toast minema sain, paistis valgus nende kahe peale ja ma tuvastasin, kes need kaks armutuvikest olid.

Ei keegi muu kui Mia.

Ja kõige hullem - ta oli koos Michaeliga.

"Mida kuradit siin toimub?" karjusin. Oli see mingi unenägu? Mul oli palju selliseid unenägusi, kuidas mu pulmad võisid untsu minna.

"Me... ma..." kokutas Mia ja hüppas Michaelist eemale, kes täiesti sõnatu oli, samal ajal nad mõlemad enda riideid kohandades.

"Teate, mul ei ole aega praegu selleks," hoidsin oma viha kümne küünega tagasi, "kuid ärge arvake, et te olete jutuajamisest pääsenud! Ma tahan teada, mis kurat te korraldate."

Vihasena jätsin need kaks sinna ja karjusin Miale meeldetuletuseks: "Kolmekümne sekundi pärast oled altari juures!"

Kas mu õde oli tõesti nii loll, et pidas mingit booty calli olulisemaks kui iseenda suure õe pulma? Ja veel Michaeliga?

Tõesti, mul polnud selleks rohkem aega. Ma olin aasta aega oodanud, et ma lõpuks oma kihlatuga abielluda saaks ja ma ei lase seda mu õe (ja Mikey, kelle peale ma ka väga pahane olen!) hormoonide pärast käest.

"Lähme, paps. On aeg," laususin hingeldades, kui temani jõudsin ja seisatasin, et enda kleit korda sättida.

Kõndisime tseremoonia toimumispaiga poole ja töötajad, kes meid märkasid, avasid uksed ja nii nägin kõiki külalisi, pruutneitsisi, kes kõik - koosseisus Miranda, Stella, Stacy ja jumalale tänu ka Mia - kohal olid, peiupoisse, kelle hulgas Ashtoni vend, Calum ja ka Michael, kes päris räsitud välja nägi ja Miaga pingelisi pilke vahetas. Kuid see kõik ei lugenud midagi, kuna nende kõiki keskel seisis mees, kellega olin läbi elanud rohkem, kui kõik paarid siin saalis kokku.

Ja täna - me abiellusime.

***

"Teie laulatus oli ikka nii armas, mul tuli isegi pisar silma, osaliselt sellepärast, et mul tuli enda ja Calumi pulm meelde," pajatas Kat, keerutades oma šampanjaklaasi sõrmede vahel. "Kahju, et sa sinna ikka ei jõudnud," lisas ta veel.

Pidu oli kaua kestnud. Kõikidel olid oma pundid tekkinud, omad jutud ja teemad, Ashton oli ka kuhugi kadunud ja nii ma siin olingi, üksi koos Katiga. Irooniline, arvestades, et see oli mu enda pulm.

Kat oli juba päris purjus, hakkasin juba muretsema, kus ta lapsed pannud oli.

"Kus Nia ja Rena on?" küsisin temalt.

"Cal viis nad magama, kell on palju." Oma lastest rääkides, muutus ta palju rahulikumaks ja pani isegi klaasi käest. Äkki talle meenus, et ta peaks rahulikumalt võtma, ta oli siiski viieaastase ja kaheaastase tütre ema.

"Ma peaks tegelikult nende juurde minema," ütles ta, püsti tõustes, aga ilmselt seda tegu kohe kahetsedes, kuna ta oleks peaaegu kõikumise tõttu ümber kukkunud.

"Hei, las ma aitan sind," ütlesin ja naljatasin: "Peaasi, et sa mu kleidi täis ei oksendaks."

Panin ühe käe ümber Kati piha ja hakkasime peosaalist ära minema, ülesse treppidest, mis viis majutustubadeni.