heart like yours [a.irwin]

Neljakümne seitsmes - ära tee nägu, nagu sind huvitaks;

Ta vaatas mulle süübiva pilguga otsa, muie näole tekkides. "Sa tahtsid minuga magada?"

Purjus, nagu ma olin, ei vastanud ma midagi ja lihtsalt naersin. Koukisin taskust välja oma uksekaardi ja avasin selle.

Ash edasi ei tulnud, vaid jäi uksepiidale seisma. "Mu tuba on siit viis ust edasi. Kui sul midagi vaja on."

Viskasin end riietega voodile ning sõnasin: "Head ööd siis...ma arvan."

"Head ööd, Gerda."

Uks tõmmati kinni, märkimaks, et Ash oli lahkunud.

Sättisin end istukile ja jäin mõtlema, krabades öökapilt oma veepudeli ja telefoni.

Vett alla rüüpides (kuna muidu oleks mul hommikul alkoholimürgitus olnud) ja oma telefoni ekraani jälgides, avasin selle ning jäin nii mitmeks minutiks.

Lihtsalt esilehte vaatama. Mu sõrm liikus Messengeri kohale, mõtted minu ja Ashtoni õhtust mitte lahkudes.

Kaalusin talle sõnumi saatmist, kuid mul oleks liiga mark olnud. Samas, sain ajada hommikul selle oma purjus pea arvele ja poleks piinlikust ja kahetsust pidanud tundma.

Nägin, et ka tema oli sees, kui tema ja minu vestluse avasin. Viimased sõnumid olid peaaegu aasta aega tagasi saadetud ja see oli kurb. See kõik oli nii kuradi kurb. Mu keha füüsiliselt valutas, kuna ma igatsesin Ashtonit.

Ekraan oli paar hetke lahti olnud, kui näitas Ashi ikooni kõrval jutumulli ja kolme liikuvat punkti, mis tähendas, et ta kirjutas mulle midagi. Kuid see lõppes enne, kui ta midagi saata sai.

Ja siis ma neelatasin ja toksasin sõnumilahtrile, sellega klaviatuuri lahti libistades. Võtsin ise julguse kokku, korrates endale, et see ei tee midagi halba, see ei riku midagi...

Ja ma vajutasin Saada.

Ma olen enda voodis. Sina oled enda voodis. Üks meist on vales voodis.

Ashton nägi seda peaaegu kohe. Ja peaaegu kohe hakkasin ma seda kahetsema.

Ta isegi ei kirjutanud mulle midagi vastu. Kurat küll. Mida ma nüüd tegema pidin? Mida ta minust arvab? Möödas oli juba minut ja ta polnud midagi vastanud. Tahtsin end lüüa, ma ei vihanud maailmas hetkel kedagi rohkem, kui iseennast, kuid siis vandusin, et kuulsin midagi.

Koputus.

Uksel.

Ja see kordus.

Tõusin ettevaatlikult voodist ja kõndisin kikivarvukil oma hotellitoa ukseni.

Minu õnneks, polnud ukselävel sarimõrvar, nagu ma kartnud olin. See oli Ashton Irwin, täies oma hiilguses. Ainult et ilma särgita.

Olin vaikselt hulluks minemas, kuna see vaikus ja silmside oli piinav. Ma ei osanud tema fucking mõtteid lugeda, kuid tema luges minu omi, kui ta järgmisel hetkel kahe käega minu tagumikust kinni krabas ja mind oma sülle tõstis, suu minu omaga ühendades.

Me olime varemgi suudelnud, see polnud esimene kord, kuid see siin oli midagi teistsugust. See oli näljane ja lohakas, nagu Ashton oleks olnud mu hapnik ja mina tema oma. Nagu eksinud rändur, kes üle mitme päeva vett sai.

Me ei saanud ilmselt mõlemad arugi, mis toimus, Ash mind vastu seina surudes ja suudlus aina intensiivsemaks arenedes.

Üks hetk toetas ta mind vastu ust, siis vastu kappi, proovides leida kohta, kus peal seda hullu amelemist pidada, kuid miski ei töödanud. Meid ei huvitanudki eriti, meid huvitasid ainult üksteise suud ja kehad, mis vahepeal arusaamatutes poosides põimunud olid.

Ash pani mind siis voodile, ise samal ajal teksade taskust probably kondoomi otsides, kuid ma tõusin püsti ja suudlesin kannatamatult Ashtoni suud, enne öeldes: "Ma olen pillil."

Ashil oli nüüd üks mure vähem ning ta tiris mu kleidi seljast, kuid raskem osa oli rinnahoidja.

Naersin vastu Ashi suud, kuid ta selle lahtisaamisega puterdas. Ash naeris ka, toetades oma lauba minu oma vastu. Aitasin teda ühe käega, samal ajal teisega teda läbi pükste silitades.

Kui me lõpuks kahe peale hakkama saime, kukkusime püksikuteväel mina ja veel teksades Ashton voodile, kuid neid vigu sai parandada.

Sain kiiruga ta vöö avatud ning püksid pluss bokserid alla tõmmatud, need jäädes ta pahkluude ümber rippuma. Ta juba kõva meheau oli palju suurem, kui ta seda viimati nähes oli aka siis kui me olime kuuesed, kuid siin polnud midagi imestada. Ash oli juba kakskümmend, noor mees, aga tal polnud mitte midagi häbeneda.

Ta tiris mu pesu jalast ning ma ütlesin läbi suudluste: "Ei mingit eelmängu."

Talle ei pidanud kaks korda ütlema ja ta lükkas end minusse.

Iga tõuge oli vajav, nagu ta elu sõltuks sellest. Kõik toimus nii kiiresti, et ma ei märganudki, et ma palavusest ja adrenaliinist higistama hakkasin.

Ashton ei suudelnud mind enam, vaid keskendus tõugetele, mis igakorraga aina kiiremaks ja järsemaks muutusid, tema igakord mulle sügavamale minnes. Ma ei suutnud talle otsa vaadata, kuna ei suutnud oma silmi lahti hoida, hoides pead kuklas ja lastes Ashtonil teha seda, milles ta nii imeline oli.

See seks polnud rahulik meelelahutus, nagu minul ja Tomil, see oli meie kahe kehade meeleheitlik viis üksteist igal tasandil tunda. See polnud nauding, see oli nauditav vajadus. Sōltuvus.

Järgmisel hetkel tulime me mõlemad ja ta higine laup toetus mu õlale. Olime nii paar sekundit, enne, kui ta end minust välja tõmbas ja mu kōrvale vajus.

Hingeldasime nagu segased, nagu sportlased, kes just mingi imelise tulemuse sooritasid.

Mu keha oli seitsmendas taevas ja see oli perfektne viis, kuidas uinuda. Tundsin, kuidas Ash mind mu lõuajoonele suudles ning pomises: "Ma olen läbinisti, täielikult, jäägitult ja üleni sinusse armunud."

Siis ta tõusis, võttes oma aja, ning tõmbas püksid üles. Ma olin juba uinunud, kui ta lahkus.

<><><><><><><><><>

Ja siin see ongi - kõige oodatum osa :D

Ja see on mu absoluutselt esimene kord seksistseeni kirjutamisel, seega bare with me :D Teie pärast tegin seda. Ma olen korralik tüdruk, ma ei tohi tegelt selliseid asju kirjutada #takemetochurch #someholywaterplease