heart like yours [a.irwin]

Kuues - me olime päris innukad eile õhtul;

"See ei lahenda mu probleemi, Mikey. Päris püksteta ei saa ma siit toast lahkuda," märkisin, kuigi see oleks pidanud olema loogiline.

"Well, tõmba lihtsalt mingid mu dressid jalga," tuli Mike ideega lagedale ning sobras oma niigi sassis riidekapis, kuni leidiski ühe halli paari, visates need siis mulle. Tänasin teda ja tõmbasin need endale jalga. Need olid natukene suured aga kuradi mugavad siiski.

"Ma annan need sulle järgmine kord tagasi," ütlesin siis, kui Mikey oli samuti riidesse saanud.

"Niiet tuleb ka järgmine kord?" muigas kutt ühe suupoolega ning astus mulle paar sammu lähedale.

"Pigem mitte," vastasin lihtsalt ning kui Mikey oli juba mu mugavustsoonis sees, panin käed kuti peatamiseks ta rinnale.

"Aga tunnista, et eilne õhtu oli ... tore," jäi Mikey paigale. Ma sain tegelikult aru küll, et ta ei tahtnud minuga midagi enamat, talle meeldis mind lihtsalt kiusata.

"Ma pean hakkama minema, mu vanemad kindlasti ootavad mind," vabandasin end, kuid teadsin väga hästi, et nad olid mu väikeste õdedega nädalavahetuseks mu vanavanemate juurde sõitnud.

"Viskan sind autoga ära?" pakkus ta ning astus siis minust eemale, et mulle mu telefon ulatada, mis ta voodi kõrval oleval öökapil lamanud oli.

"Aitäh," tänasin, pooleldi telefoni ja pooleldi pakkumise eest, aga pidin siiski keelduma. "Ma võin jala ka minna, värske õhk aitab mul peavalust lahti saada."

Mikey ei öelnud rohkem midagi ja me läksime toast välja. Ma ei märganud üleval korrusel kedagi, aga trepist alla jalutades oli kuulda kellegi tegutsemist köögis. Olime vaevu sekundi allkorrusel olnud, kui nimetatud ruumist tuli välja üks keskealine naine, ilmselt Michaeli ema olles.

"Mikey, sa ei olegi mulle seda kena daami tutvustanud," kallistas naine alguses noormeest mu kõrval ja siis mind, võibolla mind liiga kõvasti pigistades.

"Palun, jää hommikusöögile, Mikey ei ole kunagi ühtegi tüdrukut koju toonud, ma tahaks teiega natuke juttu puhuda," naeratas ta laialt. "Mina olen Karen, ja sina?" ulatas ta mulle käe ja võtsin selle viisakalt vastu.

"Gerda, Gerda Thompson," avasin suu ning enne, kui Michaeli ema midagi öelda sai, segas poiss vahele: "Gerda peab koju minema." See oli tõsi, aga rohkem tahtsime me Mikeyga sellest vestluset pääseda.

"Oh, okei. Mõni teine kord," ohkas Karen, ilmselgelt endast välja minnes. Ta oli tõsiselt erutunud, kahtlaselt õnnelik, arvestades, et mina ja ta pojake siin samas majas olime öösel voodit jaganud.

"Nägemiseni, pr. Clifford!" jätsin naisega hüvasti ja tema vastas mulle samaga, enne kui Mikey mu õlavarrest kinni võttis ja esikusse suunas.

"Et ma olin esimene tüdruk siis, jah?" muigasin, jalanõud jalga tirides.

"Sa ei olnud ainuke, kes eile oma süütuse kaotas," tunnistas kutt enesekindla tooniga, kuid näost punaseks tõmbudes.

Naeratasin Michaelile. "Kahetsed seda?" küsisin temalt igaksjuhuks üle.

"Ei, kindlasti mitte, vaata ennast, sa oled meie kooli kuumim tüdruk," naeris Michael ja küsis siis: "Aga sina?"

"Ma pole selle üle jõudnud mõeldagi, aga ma olen kindel, et sa olid vapustav enda esimese korra kohta." See oli osaliselt tõsi, oma rolli mängis ka see, et ma ei tahtnud meie sõprust ära rikkuda Michaeli egole haiget tegemisega.

Ah, keda ma lollitan, Mikeyga oli tõesti hea ning õnneks oli hommik kujunenud pingevabaks. Kuigi tundsin ennast veidi lohakana, ei kahetsenud ma eilset.

"Näeme siis tulevikus," kallistasin teda ning poiss pani käed ümber mu piha. See ei kestnud kaua, aga samas soojendas see kuidagi mu südant. Mul ei olnud Michaeli vastu tundeid, vähemalt emotsionaalsel tasandil, aga ta oli kindlasti tore kutt ja võibolla oligi parem, et esimene kord oli sõbraga, mitte poisiga, kellele üritasid muljet avaldada.

"Näeme," ütles poiss, toon soe ning tegi siis mulle avaukse lahti.

Olles majast lahkunud, võtsin taskust oma mobiili. Sellel oli kuus vastamata kõnet Ashtonilt ja hulk sõnumeid, mille arvu kokku lugeda ei viitsinud.

Ash the Bae: Kus kuradi kohas sa oled?

Pean siinkohal märkima, et Ashton ise pani selle nime.

Ash the Bae: well sa kadusid ära peale kontserti

Ash the Bae: palun vasta ma olen mures

Ash the Bae: mul ei tule und niimoodi, ma ei julgenud peolt äragi tulla ilma sinuta, passisin seal kella kuueni

Ash the Bae: Gerdaaaaa

Ash the Bae: u are killin me

Saatsin talle sõnumi vastu. Tahtsin teda näha, aga kahtlesin, kas talle Mikeyst ja endast rääkida. Seega otustasin, et võibolla aitab tass kohvi mul otsustada.

Kohtume Dunne's poole tunni pärast

<><><><><><><><><><>
cause I'm secretly a Michael girl

Siin osas oli rohkem planeeritud aga see oleks nii pikaks läinud muidu ja mu sõrmed on kirjutamisest väsinud. Aga jah, mul on uus eesmärk. Selleks on HLY updatemine vähemalt üle päeva, proovida võib! :D Ma ei ole absoluutselt järjepidev inimene, aga ma tõesti tahan seda juttu kirjutada ja sellega ka teile head meelt teha :)

Kui pikad osad peaksid olema? Let me know in the comments below xx