Without You

Peatükk 32

"Matthew Jones," tutvustas ennast kuskil kolmekümnendates, tumedajuukseline härrasmees.

"Liisu Kask," laususin ma ning naeratasin talle õrnalt.

"Nii, et siis sina oled selle väikse armsa poisi ema?"

"Tuleb nii välja," itsitan ma õrnalt ning sätin ennast mugavani tooli peale istuma.

"Mulle eriti midagi ei räägitud, nii et ma ei tea, aga on see tal esimest korda haiglas olla?" uurib Matthew.

"Oleks see vaid nii, no kuskil aasta või nii oli ta leukeemia vaba, aga nagu näha oleme otsaga täpselt seal tagasi, kust kunagi alustasime. Vähemalt ma tean seekord rohkem ning oskan natuke rohkem valmis olla," jutustan ma ning liigutan oma teetassi, kui näen, et meie söök tuuakse. Jone märkab ka, et mu pilk liigub tema selja taha, mille peale ta ka ennast keerab ja kui ta märkab sama moodi tüdrukut söökidega meie poole tulemas, liigutab ta natukene oma kohvi tassi. Teenindaja asetab meie söögid lauale ning kingib meile õrna naeratuse ja keerab seejärel otsa ringi.

"Ma tean seda tunnet, kui loodad, et seekord on viimane ja ta saab seekord täiesti terveks - nimelt mul oli tütar."

"Oh, mul on väga kahju," lausun ma ning asetan oma käe tema käe peale.

"Mul ka, aga elu peab edasi minema ja seepärast ma olengi otsustanud, et tahan aidata teisi sama haigusega lapsi, täiskasvanuid. Keegi teine pole ära teeninud seda, mida mina ja mu abikaasa pidime läbi elama," lausub ja võtab tassist lonksu kohvi.

"Sul on suur süda, Matthew. See on väga imetlusväärne," lausun ma ning naeratan talle.

"Aitäh! Kas te olite selles haiglas ka esimest korda, kui ta haige oli?" uuris Matthew ning vaatas mulle otsa.

"Ei, see on mõningas mõttes pikk lugu. Nimelt ma elasin varem Eestis ja siis ma tänu oma sõbrannale kohtasin oma lapse isa. See polnud tavaline kohtumine - ma arvan, et see oli kuidagi väga... ma ei teagi nüüd. Vaadake, kui su lapse isa mängib maailma kuulsas bändis ja neil on palju fänne siis ju on nii väike võimalus, et ta sind märkab. Seda enam, kui sa pole veel nende tuline fänn. Ashton Irwin - mees kes niitis mu jalust ja vallutas mu südame," jutustan ma ja meenutan õrn naeratus näol vanu aegu.

"Kas ma või küsida, kuidas te kohtusite?"

"Kas see tõesti sind huvitab?" uurin ma vastu ning naeratan talle.

"See võib imelik tunduda, kuna ma mees olen, aga mulle on alati pakkunud huvi, kuidas teised inimesed kohtusid ja see annab võimaluse sul natukeseks mõtted eemale praegu saada, või nii," lausub ta ning naeratab mulle laialt.

"Mu sõbranna Signe on olnud juba tükk aega vaimustuses bändist 5 Seconds Of Summer. Ta ema oli minu käest mõni aeg varem palunud, et ma koos temaga Inglismaale kaasa sõidaks ja läheks nende kontserti koos temaga vaatama. Lõpuks oli neid muidugi kaks, kus me käisime, aga see selleks..."

***Tagasivaade:***

"Miks nii ette vaja oli?" sosistasin ma Signele.

"Miks? Miks? Eks ikka sellepärast, et ma tahan neile võimalikult lähedal olla," sosistas Signe mulle.

"Ma ei saa ju siin midagi googeldada," ütlesin ma vaikselt. Signe turtsatas vaid selle peale. Ma võtan oma telefon taskust välja, mul oli plaanis poistest siiski paar pilti klõpsida. Ei teadnud ju, millal järgmine kord mingi taoline võimalus avaneb.

Kuskil peale kümmet minutit ootamist astusid poisid tuppa. Nad tervitasid igaüks meid ning tuba täitis koheselt väikese lärmiga. Nad võtsid istet meie lähedal. Mulle kõige lähedamal oli Michael, tema kõrval oli Luke, kelle kõrval omakorda oli Calum ja minust kõige kaugemal istus Ashton - selle bändi trummar.