Without You

Peatükk 28

Ma ei pidanud palju vaeva nägema, et Ashton endaga nõusse saada. Peale seda, kui ma ütlesin, et ma võin ise ka haiglase sõita, andis ta alla ja oli nõus meid ise sõidutama. Minu jaoks oli väga vaja teada, kas temaga on kõik korras või mitte.

Haigla parklas peatunud, tulin ma autost välja ning tegin enda selja taga oleva ukse lahti, et Tobias turvatoolist välja võtta. Ainult mu käed ei tahtnud sugugi minu sõna kuulata, nad lihtsalt värisesid ja ei aidanud kuidagi Tobiast oma toolist välja lasta.

"Luba, ma teen ise," lausus Ashton ning toetas oma käe korraks minu selja peale. Praegu ei lugenud mulle isegi mitte see, et ta käsi korraks mu selga puudutas või mitte. Ainus soov oli Tobias sealt toolist kätte saada. Ma astusin Ashtonilt eest ära ja ta vabastas Tobiase vähem kui minutiga tema toolist ja võttis omale sülle.

"Tule, Liisu!" lausus ta ning võttis korraks minu ümbert ühe käega kinni, samas hoides teise käega last.

"Emme," lausub Tobias.

"Kullake, me lähme arsti onu vaatama. Kui sa hea laps oled, siis me võime pärast jäätist sööma minna," lausun ma ning vaatan vapra näoga pisikest.

"Jeei," kilkab poisike ning Ashton naeratab selle peale. Me astume suurtest lahti käivatest ustest sisse ning Ash juhatab meid ooteruumi. Me istume Tobiasega toolide peale ning Ashton läheb registratuuri, samal ajal kui ma võtan Tobiasel dressika seljast ära. Ma vaatan mureliku näoga, kuidas Ashton midagi registratuuris oleva naisega räägib - kuid meieni see teiste juttu tõttu ei kostu.

Mõne aja pärast tuleb Ashton tagasi ja lausub:

"Arst tuleb paari minuti pärast, siis nad teevad testi ja nii edasi."

"Aitäh, Ashton!" lausun ma.

"Ma teen tema jaoks kõike," lausub ta ning võtab samuti meie kõrval tooli peal istet.

Me tulime just arsti kabinetist välja ning meil kästi kolme tunni pärast tagasi tulla, et saada analüüsi vastustest teada.

"Tule kullake, me läheme vanaema juurde tagasi," lausun ma ning tõmban ta dressika luku kinni.

"Jäätis," teatab väike mees protesteerivalt. Ashton hakkab selle peale naerma ning lausub:

"Enne lähme ostame sulle selle jäätise nagu emme ennist lubas," ta haarab Tobiase sülle ning ma järgnen talle ja Tobiasele autosse.

Kolme tunni möödudes sätisime me ennast kolmekesi taas haigla suunas.

"Ashton! Liisu!" hõikab Anne kuskil maja pealt.

"Jah?" hõikas Ashton vastu samal hetkel, kui Anne esikusse jõudis.

"Jätke Tobias siia, ma vaatan tema üle. Pole vaja teist nii palju edasi-tagasi solgutada," tegi Anne ettepaneku.

"Mis sa arvad, Liisu?" uuris Ashton.

"Oled sa tõesti nõus teda hoidma natuke? See oleks suurepärane, ma ise ka ei tahaks teda sinna kaasa võtta."

"Muidugi olen nõus," lausub Anne ning ma kükitan Tobiasega ühele kõrgusele.

"Kullake..." alustan ma kui juba järgmisel hetkel on Tobias vanaema juures.

"Vanaemaga koju," lausub ta.

"Siis on asi otsusatud," lausub Ashton ning võtab autovõtmed.

"Emme käib kähku ära," lausun ma ning haaran oma käekoti ning astun enne Ashtonit uksest välja.

Üsna pea peatume me juba haigla ees ning me tuleme taaskord autost välja. Ma hingan sügavalt sisse ja välja, enne kui sammu Ashtoni suunas teen, kes mind juba paar sammu ees pool ootab. Kui ma tema kõrvale jõuan, ei lausu ta midagi, vaid toetab kaitsvalt oma käe ümber minu, mis annab mulle jõudu ees seisvale katsumusele vastu seista. Me jalutame ustest sisse ning suundume meie arsti poole, kes ennist oli lasknud proove võtta ning kelle käest me pidime nüüd vastuse teada saama.

Me istusime kabineti ukse taha pingile ning ma tõstsin enda värisevad käed omale sülle, et Ashtoni eest võimalikult palju peita, kui palju see olukord mind tegelikult hirmutas. Kuid kui Ashton käe üle mu õla paneb ja mind endale lähemale tõmbab ning samal hetkel sosistas: "Kõik läheb hästi!" Mõistsin, et ma polnud seda tema eest siiski suutnud varjata.

Viie minuti pärast kutsus Dr. Wilson meid sisse. Ta kõnnib ümber oma laua ning me istusime teisele poole lauda kahele vabale toolile.

"Ma sain pool tundi tagasi teie poja testi tulemused teada ja ma mõistan teid, preili Kask, et te muretsete oma poja tervise pärast, eriti peale selliseid sündmuseid, aga teil pole põhjust. Test näitas, et ta on täiesti terve ning täie elutervise juures," jutustas Dr. Wilson.

"Oh, see on nii hea," lausun ma ning ma tunnen kuidas suur kivi mu südamelt langeb, kuid olenemata sellest jääb mul siiski midagi südamele. Nähtavasti on see sellest ikka, et Tobias on juba korra leukeemiat põdenud. Ja ma ise kardan rohkem, et haigus tagasi tuleb.

"Nii siis ta on täielikult paranenud?" uurib Ashton.

"Jah, härra Irwin, teie poeg on oma haigusest täiesti paranenud ning ma võiks öelda, et isegi väga hästi," lausub arst.

"See on hea, tule, Liisu, lähme räägime teistele ka head uudist," lausub Ashton.

"Suur suur tänu teile Dr. Wilson," tänan ma veel kord arsti.

"See on mu töö, preili," lausud Wilson.

"Aitäh!" tänab ka Ashton," Nägemist!"

"Nägemist!" lausun ma ka.

"Nägemist!" vastab Wilson ning me astume uksest välja.

"See on nii hea uudis, et Tobias on terve," lausun ma ning liuglen mööda koridori edasi.

"Ma olen täitsa nõus," nõustub Ashton minuga ning me jalutame koos auto poole.

Vähem kui poole tunni pärast peatume me taas Anne maja juurest ning ma kekslen maja suunas, samal ajal, kui Ashton minu selja taga mulle itsitades järgneb.

"Ära naera," lausun ma suur naeratus suul.

"Sa oled naljakas, ega mina ju selles süüdi pole," seletab Ashton ning avab maja ukse.

"Kuidas läks ka?" uurib Anne, kui me elutuppa astume.

"Kõik on korras," teatan ma rõõmsalt ning ei tea kuhu kogu oma suur kergendustunne panna, või mida nüüd sellega peale hakata.

"See on ju suure pärane uudis," rõõmustab ka Anne ning ma vaatan, kuidas Harry koos Tobiasega mängunurgas toimetab.

Ashton on ka üks õnnelik siga, kuna mu tuju on hea, ei suuda ma temaga ka pahandada või midagi. Tegelikult olen ma talle väga tänulik, et ta oli mulle tänase päeva jooksul väga suureks toeks. Ilma temata poleks ma nähtavasti suutnud seda kõike läbi teha teist korda. Ma tõesti olen talle suure tänu võlgu ja võib-olla polegi see nii kehv idee temaga suhtes olla, aga samas, vaadata mineviku siis pole see enam sugugi nii ahvatlev idee. Sest vaata, mida kõike ta on mulle juba enne teinud on. Ma ei taha mõelda veel, mis siis saaks, kui me juba abielus oleksime.