Without You

Peatükk 30

Ilusat naistepäeva!

Ma tahaks teid kõiki väga tänada, nimelt on see raamat juba mõnda aeg olnud fanfiction number üks ja seda poleks kunagi juhtunud ilma teieta!?!!! Suur suur suur tänu teile!!! Suured tänud ka iga kommentaari, vote ja ühesõnaga kõige eest!?!!!?!

Elise

________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Ma istun Tobiase kõrval toolil, kes parasjagu oma lõunauinakut teeb ja ootan. See võib küll tobe olla, aga ma loodan siiani, et arst astub uksest sisse ja teatab, et Tobias oma imekombel terveks saanud.

Uks avaneb ning sisse astub vaid üks õdedest mitte arst. Ma juba kuskil sisimas sügaval lootsin, et arst tuleb ja teatab:Tobias on terve ja te võite koju tagasi minna. Aga nagu näha, siis mitte. Ta kontrollib mingeid monitore ning lahkub. Nad ühendavad iga kord, kui Tobias magama jääb, monitorid tema külge.

Ma ei tea mis tõttu, aga pärast seda, kui me haiglasse jäime, millest on nüüd juba kaks päeva möödas, on Tobias tunduvalt muutnud. Ta väsib kiiremini ning magab rohkem kui tavaliselt. Nähtavasti ongi asi selles, et haigus on süvenenud. Täna pidi Tobias ka keemiaraviga alustama. Igatahes tuleb loota parimat ja et see talle mõjuks, kuna eelmine kord kui seda tema peal kasutati, siis sellel ju erilist mõju polnud. Ma loodan, et seekord saame me nii et pole doonorit vaja, et luuüdi siirdamist teha.

Olenemata sellest, et ma Ashtonile juba kaks päeva tagasi mainisin, et ta poja tervisega pole kõik korras, otsustas tema mitte tagasi sõita nagu näha, vaid oma naiste tagaajamist jätkata. Tal pole enam vahet ka, kuidas ta pojal läheb või kuidas teise tervis on. Ainus, mis talle loeb, on, et temal oleks hea ja mugav olla seal, kus ta parasjagu oma perse maandab. Ma juba hakkasin vahepeal uskuma, et ta hakkab tõesti muutuma. Ta aitas mind ja isegi ei valetanud. Aga see on küll viimane sigadus, et isegi mitte oma haiget last ei taha enam näha. Eelmine kord oli küll abivalmis, aga nüüd on nagu vits vette kadunud. Võtaks siis kõnesid vastu või midagi, aga ei seda ka ei tehta.

Ma toetan oma pea käte peale ning panen silmad kinni ning juba järgmisel hetkel on kuulda, kuidas uks vaikselt avaneb. Ma tõstan oma pea ning näen ukse peal seismas Ashtonit.

"Oi, kes kohale ilmus," lausun ma sarkasmiga.

"Liisu, see pole nii nagu sa arvad," alustab Ashton.

"Jäta oma valed enda teada," sisistan ning vaatan solvunult Ashtonit.

"Tule!" käsutab ta mind.

"Ei tule!"

"Tule!"

"Kuhu?"

"Minuga kaasa," lausub Ashton ning vaatab mind nagu pooletoobist.

"Okei, ma tulen," lausun ma alistunult ning ajan ennast tooli pealt püsti," hoia oma näpud must eemal," käratan ma talle samal hetkel, kui ta tahab oma käe ümber minu panna.

"Okei, okei," lausub Ashton ning tõstab oma käed ülesse. Ta laseb mind palatist esimesena välja ning juhatab meid siis mingisse ruumi, kus on laud, toolid ja arvuti - tundub nagu mõni arsti kabinet.

"Ma rääkisin ennist ühe arstiga ning ta lubas meil siin oma vahel asjad sirgeks rääkida," lausub ta ning võtab ühe tooli peal istet. Ma kõnnin teisele poole lauda ning istun tema vastu.

"Niisiis, millest meil on rääkida ka?" uurin ma.

"See, et sa arvad, et ma litutan mööda ilma ringi see aeg, kui sul ja Tobiasel oleks mind vaja siia."

"Meil pole ju selles osas midagi arutada, kas see ei ole siis ilmselge?"

"Minu arust mitte, sa isegi ei vaevu mind kuulama," lasub Ashton ning toetab käed laua peale.

"Mida mul siin on kuulata? Sinu uusi valesid?" uurin ma juba natuke ärritunult.

"Miks sa kohe oletada, et ma valetan? Ma saan aru et meil on varasemalt olnud selles osas arusaamatusi, aga nagu milleks kohe kirjutada minu otsaette,et ma valetan?"

"Miks või? Kas sa siis mitte seda ei tee? Sel ajal, kui Tobias tahaks, et tema Isa oleks koos temaga, lõbutseb too koos mingite teiste naistega."

"Meil oli äri asju ajada, millal see sinu ilusasse peasse kohale jõuab," ärritub Ashton.

"Mis siis saab, kui ma teiste käest uurin ah? Kas siis ajasite ka äri asju?" lajatan ma pahaselt.

"Aga uuri," lausub Ashton juba leebemalt.

"Sa oled üks igavene siga," sisistan ma pahaselt ning trükin Calumile sõnumi, "sina hoia oma käed laua peal, kus ma neid koguaeg näeks," lausun ma samal hetkel, kui Ashton tahab oma käsi laua pealt ära tõsta.

Liisu:
       Kas teil oli linnast väljas mõned äriasjad, mille tõttu Ashton oli paar päeva linnast ära? L.

Calum:
        Jup, sitaks palju erinevaid kohtumisi ja pooled neist olid suhteliselt igavad. Mis siis? C.

Liisu:
       Kontrollin ainult Ashtoni väidet. Tänks :) L.

Calum:
       Aaaa, see asi :P C.

"Mida Calum teab, mida mina ei tea?" uurin ma, kui ma pilgu telefoni ekraanilt tõstan.

"Nad olid minu juures, kui ma sinu sõnumit kuulasin," lausub ta.

"Aaa," lausun ma ning tunnen, kuidas mu põsed roosaks tõmbuvad.

"Kas sa siis usud mind, et mul on seekord meiega tõsi taga. Ma poleks kuskile teie juurest läinud, kui ma pole sinna paaripäevasele äriajamisele minema," seletab ta ning haarab oma jutu käigus mu käest kinni.

"Vabandust, tundub, et ma eksisin sinu osas," tõden ma ning luban Ashtonile veel ühe pisikese naeratuse. Ashton tõuseb tooli pealt püsti ning tuleb ümber laua minu juurde ning sikutab mind endale käte vahele ja huvitaval kombel pole mul selle vastu midagi. Tundub, et mõni armastus peab rohkem vastu, kui mõndadel teistel.

Me jalutame koos Ashtoniga tagasi Tobiase palatisse ning ma istun tagasi sinna, kust ma olin mõni aeg tagasi püsti tõusnud. Ashton sikutab omale seina äärest ka tooli ning istub minu kõrvale.

"Ma loodan, et temaga saab kõik korda," lausun ma ning vaatan rahulikku Tobiase nägu.

"Muidugi saab temaga kõik korda," lausub Ashton ning toetab oma käe kaitsvalt minu selja peale.

Kui Tobias on pool tundi juba üleval olnud, tuleb ka Dr. Wilson kabinetti ning arutab meiega kõik vajalikud punktid üle.

"Kui suur võimalus on, et ta uuesti paraneb?" uurin ma viimaks.

"No ta on küll vapper võitleja, aga haigus on süvenenud ning ma ütleks, et võimalus,et ta paraneks on imeväike. Mul on väga kahju," ütleb ta ning lahkub meie juurest ainult selleks, et me saaks Tobiase protseduuriks valmis sättida.