Without You

Peatükk 12

Täpselt kaks päeva enne poiste saabumist sain ma Ashtoni advokaadilt teate, et kas ma olen otsustanud, millal me kolime. Kas see ajukaabakas üldse kujutab ette, mida ta mulle ja meie pojale teeb? Ma haarasin laualt raevunult telefoni ning valisin Ashtoni numbri. Ta vastas sellele juba teise kutsumise peale.

"Tere Liisu!" lausus rahulolev hääl teisel pool. Tal on isegi mu number salvestatud? Vau...

"Tere Ashton, ehk sa seletaksid, mis põrgupärast su advokaat mulle räägib, et ma pean Austraaliasse kolima koos lapsega? Kas sa oled oma viimsegi aruraasu kaotanud vahepealse ajaga?" uurin ma kurjalt.

"Räägib täpselt seda, mida ma palusin tal sulle edasi öelda. Ma tahan, et ta saaks minu nime ja mis peamine - et te koliksite Austraaliasse, minu emale lähemale, kus ma soetasin teile juba maja, millel on parim turva süsteem, mida oli võimalik sinna panna," seletab ta väga rahuloleval häälel, mis teeb sama välja nagu ta naeraks mu üle. Ta ju teab väga hästi, et mul poleks võimalust sellest keelduda, kuna kohtusse minekuks mul nii või teisiti raha poleks.

"Idioot, kas sa arvad tõesti, et ma tahan oma pere juurest nii kaugele kolida? Ja pealegi, milleks meile maja nii kaugel? Meil on siin sama hea elada, mis siis et meil on korter," küsin ma kurjalt.

"Nagu mu advokaat ütles siis ma tahan, et Tobias oleks mu perele lähemal ja samas on ka minu kodu seal ning siis ma oleks sammuti tal hea külas käia," kostab ta.

"Aga kas sa minu pere peale mõtled, nemad ju just ei näe siis lapselast eriti tihti ja on teises maailma otsas, kas sa tõesti arvad, et haigel lapsel on hea reisida? Kas sa vahest mõtled ka teiste peale ja mitte enda peale?"

"Mõtlen küll jah, kui sa pole tähele pannud! Ma praegu ju annan meie pojale parema elu - parema kui Eestis."

"See on isekas suhtumine, mitte kuidas "meil" parem oleks. Sa pead arvestama, et Tobiasel on ka ema ja juhtumisi olen mina tema ema mitte ma ei tea mõni su järjekordne näitsik, kes jookseb sinu sabas ainult kuulsuse ja raha pärast..."

"Sa siis tahad väita, et sa ei jooksnud minu sabas raha ja kuulsuse pärast?" küsib ta ülbel häälel.

"Kui ma oleks seda teinud, siis ma poleks meie kihlust ise katkestanud, ega varem sinu juurest ära läinud. Ma tõesti armastasin sind sinu pärast, mitte sinu raha pärast. Saa sellest juba ükskord aru - mind ei huvitanud sinu raha ja ei huvita siia maani!" karjun ma poolenisti kurjal häälel telefonisse.

Tükk aega valitseb teise telefoni otsas vaikus enne, kui Ashton lausus väga vaiksel häälel: "Sa armastasid mind?"

"Ülla ülla armastasin jah! Kas sulle jõudis mõistus persest pähe?" küsin ma irooniaga Ashi käest.

"Ma pean minema aga ära unusta, te kolite nii pea kui Tobias on terve Austraaliasse ja ei mingit vastu vaidlemist!" ning sellega ta lõpetas meie lühikese, kui üli emotsionaalse telefoni kõne või vähemalt minu jaoks oli see emotsionaalne. Ma muidugi ei tea, kuidas see oli Ashtoni jaoks olnud. Kas see oli lihtsalt tavaline kõne? Või oli see ka tema jaoks midagi erilisemat? Kahju, et ma nendele küsimustele mitte kunagi vastust ei saa. 

Mida ma küll peale pean hakkama? Ühest küljest oleks tore soojemasse kohta kolida aga mu vanemad ju jäävad ikkagi siia maha... Oh kuidas ma teda alles vihkan...

***

Ma koputasin uksele ning peagi pistis ukse vahel pea välja Calum.

"Hei Calum!" tervitasin ma poissi.

"Hei Liisu!" tervitas ta mind vastu ning haaras karu kallisse.

"Kes se..." Mikey lause jääb poolikuks, kui ta meid ukse avas märkab," Liisu!" hüüatab ta ning tormab minu suunasse ning haarab mind järgmisesse karu kallistusse. 

"Tere Tobias!" lausub Calum titelikul häälel ning vaatab väikesele tegelasele otsa. Tobias vaatab talle suurte silmadega otsa ja siis sirutab käed minu suunas andes märku, et ta mulle opasse tahab.

"Sa hirmutad väikese ära," itsitab Mikey ning teeb väikesel nägusid, mis paneb mind itsitama aga väike ronib mulle hoopis lähemale.

"Te peate talle vist natuke aga harjumiseks anda," itsitan ma ning vaatan neid koli korda mööda.

"Ju vist aga tulge edasi," kutsub Mikey ning me suundume kõik diivanite poole, mis nende sviidis asuvad. 

"Luke, ei tulnudki w?" uurin ma, kui olin pisikesega istet võtnud ja tal riideid vähemaks võtsin.

"Ta tahtis aga plaani muutus tuli. Tal oli võimalik oma tüdrukuga kokku saada ikkagi ja ta kasutas seda võimalust. Ta palus edasi öelda, et ta tervitab ja et ta oleks heameelega tulnud aga ta tahaks teda ka näha," seletab Calum.

"Oh kõik on hästi! Ma saan tast täielikult aru nii, et võid seda talle edasi öelda. Aaa ja kindlasti tervita meie poolt," lausun ma ning sätin Tobiase omale paremini põlve peale istuma.

"See hea," mõmiseb Mikey ning potsatab meie kõrvale istuma. Tobias keerab ennast kohe tema poole ja uurib teda hoolega, vaatab siis mulle otsa nagu otsiks kinnitust, et Mikey on tore või midagi sellist.

"Mine aga onu Mikey sülle kui tahad tibu," kostan ma ning utsitan teist Michaelile sülle ronima. Tobias mõtleb korra ja annab siis kiusatusele vastu ning hakkab minu sülest maha siplema ning ronib teisele sülle.

"Jube ruttu harjus meiega ära," kommenteerib Calum.

"Ta tegelt on väga julge ja üldjuhul ei võõrasta ja kui võõrastab siis suhteliselt lühikest aega õnneks - seega on teil vedanud," naeratan ma Calumile ning vaatan kuidas Tobias võtab sisse kohe Mikey süles.

"Mina ka! Mina ka!" kargab Calum järgmisel hetkel püsti ja potsatab Mikey kõrvale istuma ning vaatab itsitavat Tobiast.

"Te meeldite talle," naeratan ma ning vaatan neid kolme õnnelikult.

"Ashton on jobu, et temast loobub," kommenteerib Mikey mõne aja möödudes.

"Tegelikult..."

"Kas midagi on juhtunud?" uurib Mikey murelikult.

"Nu natuke jah... Ta tahab... Ashton tahab, et me Austraaliasse tema vanematele lähemale koliks ja et Tobias saaks tema perekonnanime..." ohkan ma raskel.

"Ta tahab mida?" küsib Calum üllatunult.

"Sa kuulsid õieti Cal, ta tahab, et me koliks teise maailma otsa koos Tobiasega ja tahab, et ta kannaks tema perekonnanime," lausun ma raskelt ning vaatan oma õnneliku poega poiste juures.

"Aga kui sa seda ei tee?" uurib Mikey.

"Siis ta lubas kohtusse minna ja seal ta ju võidaks. Tal on raha sita kanti," vastan ma ning vaatan kurvalt enda ette.

"Aga ma võin sulle ju raha anda, kui vaja," pakkus Mikey kohe oma abi.

"Ei, ma ei taha, et te hakkaksite Ashtoni vastu oma raha kulutama. Mul on veel nädal aega järele mõelda, mis ma ette võtan, enne kui tähtaeg lõpeb," ohkan ma kurvalt ning naeratan Tobile, kuigi mu tuju on hoopis vastupidine. Aga tema saab sellest hoopis indu juurde ja patsutab Calumi rinda.

"Aga sa mõtle minu pakkumise peale, eks?" ärgitab Mikey mind ikkagi tema pakkumist vastu võtma.

"Jah, ma mõtlen!" vastan ma.

"Aga perekonnanimi?" uurib Calum mõne aja pärast.

"Kui ta seda väga soovib siis minugi pärast - ma ei hakka talle seda keelama."

"See on nii naljakas, et ta nõustub teda oma pojaks tunnistama, kui varem selle poolt nagu eriti ei olnud," arutleb Mikey kõva häälega.

"Ma tean jah aga ju siis on teda midagi mõtlema pannud - mina ju tema sisse ei näe," lausun ma kurvalt.

"Me ka mitte," kostab Mikey," aga teeme pilte ka eks?"

"Minugi pärast," nõustun ma ning sätin ennast mugavamini istuma Mikey külje alla.

Nii hea tunne oli tagasi olla kodus - Mikey ja Calumi juures.