Without You

Peatükk 16

Ma poleks kunagi arvanud, et ma olen selliseks teoks valmis - kolida teise maailma otsa oma vanematest kaugemale. Tol hetkel ei tundunud see imelik, kui me veel Ashtoniga koos olime. Siis tundus see kuidagi loomulik, et ma järgnen talle ja eemaldun oma vanematest. Muidugi siis polnud meil ka veel Tobiast, kes oleks nõudnud mu tähelepanu ja jäägitut armastust. See, et ta palju mu tähelepanu nõuab on ju igati loomulik ja kui mul poleks olnud tol hetkel mu vanemaid - siis ma ei kujuta ette kuidas ma oleks temaga koos toime tulnud. Kuid nüüd olin ma ikkagi vaatamata kõigele teel teise maailma otsa oma vanematest eemale - lähemale Ashtonile.

Meil oli jäänud veel minu arvutuste järgi tunnike lennata, kui nüüd sedagi. Õnneks oli Tobiasega lend suhteliselt kergesti möödunud. Muidugi suur kaasabi oli inimestele kes meie ümber olid ja ei pannud pahaks kui Tobias neid vaatama tuli - muidugi olid ka mõned erandid aga neid õnneks eriti palju polnud.

Ma piilusin üle Tobiase aknast välja ja märkasin, et me olime Austraalia kohale jõudnud. Vähemalt hakkab see reis lõpuks läbi saama ning me saame tagasi kindlale pinnasele ja muidugi Ashton. Oh jah, kuidas ma teda üldse näha ei taha aga mis ma ikka peale hakkan kui ma just tema Tobiase isaks valisin.

"Tobias, äratus!" raputan ma õrnalt poisi õlga," me hakkame maanduma varsti." Tobias vaid pahandab natuke minuga, et julgesin teda häirida ning jätkab sellest hoolimata rahuliku südamega oma tudu.

"Oh sind küll, eks ma pean su siis süles välja tassima," ohkan ma ning naeratan vaikselt endamisi.

Lennuk oli just sõitnud lennujaama juurde ning me saime hakata maha minema. Ma korjasin kiiruga veel mõned asjad kokku, mis mul laiali olid. Tobiase asjad olin juba enne kokku pakkinud ning oma kotipõhja lükanud. Panin sinna ka oma teised asjad ning ootasin, et vahekäik nii palju tühjemaks jääks, et ma saaks ennast püsti ajada ja Tobiase sülle tõsta.

Ma piilusin seljatoest mööda ja nägin kuidas üks mees tuleb aga selle asemel, et meist lihtsalt mööda minna ta seisatus ja lasi meil Tobiasega püsti tulla. Tänasin teda, haarasin koti ühe õla peale ning võtsin seejärel magava poisi, kes natuke läbi une ägises, et ma teda liigutasin teisele poole ennast.

Ma sammusin koos Tobiasega järjest rohkem lennujaama sisemuse poole mööda koridori. Esimene keda ma suures ruumis märkasin oli Ashton, kes seisis mitte üldse lubatud tsoonis - ta oleks pidanud ootama seal kus teisedki aga ometi seisis ta minust heal juhul kahekümne meetri kaugusel. Ma raputasin õrnalt pead aga sellest hoolimata võtsin ikkagi suuna tema poole.

"Tere Ashton!" laususin ma ning seisatasin täielikult tema ees.

"Tere Liisu!" tervitas ta mind vastu ning silmitses minu süles magavat Tobiast.

"Meil on kaks kohvrit ka. Kas sa hoiad Tobiast süles või võtad kohvrid?"

"Ma võtan kohvrid," lausus ta rahulikult. Ma noogutan talle ning me liigume lintide poole kuhu meie pagas peaks varsti ilmuma.

***

Auto koos meiega peatus suures valge kahe kordse maja ees, mis ei tundunudki esmapilgul midagi väga üle pakutut vaid pigem ikka kodu moodi. Mida ma muidugi polnud lootnud - olin siiani ikka arvanud et on mingi uhke rikkuri maja ja nii edasi. Aga milleks ikka oma eksi ja poja peale väga kulutada, eks? Kuid sellegi eest meeldis mulle väga meie uus elamine - vähemalt hetkel.

Maja esist ääristasid kahelt poolt lillepeenrad, mis andsid majale sära ja värvikirevust juurde. Paremal pool oli kahene garaaž, mille ette oli pargitud tumepunane auto. Kaugelt ma ainult aru ei saanud mis margiga oli tegemist - ega ma pole mingi autode proff ka või midagi. Maja ees oli veel ka väike murulapp - nähtavasti on teisel pool maja mõned laste asjad, sest vaevalt, et Ashton need ostmata jättis.

"Kas lähme sisse ka?" uuris Ash minu ja Tobiase kõrval seistes.

"Ikka jah," noogutan ma ning kohendan natuke Tobiast oma puusapeal. Ashton juhib meid mööda väikest teerada majani ning me seisatame vaid hetkeks treppi peal, et Ashton saaks maja ukse lahti keerata.

"Tere tulemast koju!" lausus ta.

"Meie koju?" ma pidin lihtsalt seda küsima.

"Meie koju jah," lausus ta ning vaatas mind nagu totakat.

"Aga me pidime siin ju ainult Tobiasega koos elama hakkama ja pealegi sul on tüdruk olemas. Mis tema sellest arvab?" küsin ma natukene pahaselt. Me pidime ju ikkagi saama koos Tobiasega siin elada mitte nii, et ma hakkan Ashtoni teenijaks ka veel lisaks.

"See ei puuduta teda kuna, me ei ela koos ja pole tema asi kus ja kellega koos ma elan. Pealegi on ju Tobias minu poeg ka ja me magame eraldi tubades ja ta võib iga kell siia tulla. Ma andsin talle isegi maja võtme..."

"Sa tegid mida? See pidi meie kodu koos Tobiasega olema, selline oli kokkuleppe," karjun ma ta peale.

"See ongi teie kodu loomulikult ja minu oma sama palju ka. Ja pealegi mina ostsin selle," lausus ta pahaselt ning kohe andis ka Tobias endast märku ja nõudis, et ma talle midagi süüa annaksin.

"Vabandust, aga meie poeg soovib süüa, ma suunduks kööki ja teeks talle midagi sellest, mis ma kaasa võtsin," turtsun ma pahaselt ning marsin koos pahandava Tobiasega kööki.

"Ma lähen ülesse oma tuppa. Aa ja muide Camille tuleb õhtu poole millalgi," hõikas ta mulle.

"Ma tõsiselt vihkan, et Eestist ära tulin!" karjusin ma talle järele.

On alles idikas, torisen ma mõtteis ning asetan Tobiase põrandale ning haaran köögi nurgast veekannu mille täidan veega ning asetan selle keema. Panen veel lisaks pudru tarvis vee keema ning kaevan veel nõud kapi sisemusest välja. Ma toetan ennast vastu köögikappi ning vaatan põrandal toimetavat Tobiast, kes imekombel polegi veel üritanud minu juurest põgeneda.

On sellel Ashtonil ka alles jultumust, meie saime alles siia ja juba ta kutsub oma tüdruku ka siia nagu ma ei tea kes. Okei, see on tema maja aga ikkagi võiks olla ju mingi austus selle ees, et meie kolisime koos Tobiasega oma kodumaalt peaaegu täiesti võõrale pinnale. Jättes maha kõik tuttavad keda me Eestis teadsime ja tundsime. Aga ei, tema peab kohe hakkama oma tüdrukuga siin ringi liputama.

Ma ohkan raskelt ning lõpetan alustatud pudru ning tõstan selle välja taldrikusse jahtuma seniks kuni me Tobiasega riided ära vahetame ning käed puhtaks peseme.