Without You

Peatükk 17

Ma istusin suures toas ja vaatasin ühe silmaga Tobiast kes oma tavatult suures aedikus toimetas. Muidugi ei saanud ma seda kuidagi Eestis olnud aedikuga võrrelda ja pealegi on siin tunduvalt rohkem ruumi ka. Ma olin natuke aega tagasi koos Tobiasega jalutamast tulnud väljast. Kuna me olime siin ainult natuke olnud siis polnud me veel koduajast eriti kaugemale veel jõudnud - mõned tunnid ju pole mingi aeg.

Uksekell kõlas ning enne kui ma sain püstigi tõusta oli kuulda samme trepist alla tulemas. Oh jah, tundub et Ashtoni kaasa on saabunud. Ma jäin samasse kohta istuma juba kahel põhjusel. Esiteks mul polnud tuju nendega kakelda ja pealegi oli siit tugitoolist hea vaade Tobiasele ning samas oli ka näha kes esikust tuppa tulevad. Ma kuulsin kuidas Ashton ukse avab ning siis kandus meieni naise hääle.

"Hei musi!" tervitas ta Ashtonit.

"Hei kallis!" lausus ta ning siis oli hetkeks vaikus enne kui oli kuulda kuidas keegi jalatsid jalast võtab.

"Kelle omad need on?" küsis Camille arvatavasti.

"Need on Liisu omad ja need väiksed kuuluvad ilmselgelt minu pojale," kostis Ashton natuke häiritult.

"Kas see mõrd on siin w?" küsis ta pahaselt.

"Jah, nad on siin aga nad ei sega meid," lausus ta sametisel häälel ning andis talle vist musi.

"Mm okei," nurrus tüdruk ning siis astusid nad meie vaatevälja. Camille näo ilme muutus sekundiga upsakaks kui ta meie poole vaatas ning siis muutus see mõnitavaks, et näe mina olen koos Ashtoniga koos ja sina elad siin ainult tema armust. Ma pöörasin oma pilgu kohe Tobiase poole üritades neist mitte välja teha.

"Hei sina seal!" hõikab ta üleolevalt.

"Muide mul on ka nimi," torisen ma pahaselt.

"Ah ja õigus!" lausub ta ning lisab," Mõrd, kas sa tooksid meie veini ülesse ja mõ..."

"Mida!" karjun ma üllatunult ja kargan tugitoolist ülesse ning torman nende suunas," mis asi ma olen?"

"Mõrd!" lausub ta mõnitavalt ning lisab sinna oma erilise kurja nõia naeratuse.

"Ise oled mõrd ja lits ühes, sa vana igavene libu," sõiman ma teda ning astun talle veel ühe ähvardava sammu lähemale.

"Liisu!" lausub Ashton hoiatavalt ning sirutab oma käe välja, et mu teed takistada," palu kohe ta käest vabandust ja too meile see mida ta palus," lisab ta käskivalt. Camille vaatab mind üleoleva naeratusega et näe said ning naeratab siis Ashtonile võluvalt.

"Ma ei ole teie teenindaja," karjun ma neile ning lähen istun tugitooli, kust ma olin alles mõni aeg tagasi ülesse tõusnud.

"Liisu! Too Vein ja snäkid ülesse!" lausub Ashton kurjalt ning keerab otsa ringi ning juhatab nõia ülesse oma tuppa.

Minge persse, ma pole siin teie teenindaja, torisen ma omaette ning vaatan pahaselt enda ette.

"Liisu, kas sa juba tuled!" hõikab Ashton mõneaja pärast.

"Mine persse!" hõikan ma vastu.

"Too meile see kuramuse vein ja snäkid juba ükskord," tuleb Ashtonilt järjekordne kuri vastus. Ma trambin kööki ning võtan kapist veini ning selle avaja ning avan pudeli. Kui ma pokaale pingutan võtma, tuleb mul geniaalne idee. Ma avan kähku ravimi kapi ning lisan natuke kõhulahtistit veini sisse ja lisan seda igale poole toidu peale kuhu võimalik. Ma haaran pudeli koos pokaalidega ja toiduvaagna ning võtan suuna ülesse.

"Liisu!" hüüab Ashtoni kannatamatu hääl.

"Juba tulen," hüüan ma vastu ning astun viimased sammud nende toa poole. Kui ma uksest sisse astun pikutavad nad mõlemad voodi peal ning vaatavad midagi telekast.

"Oh lõpuks," lausub Camille ning vaatab kuidas ma taldriku neile laua peale koos pudeli ja pokaalidega asetan. Ma kaon seal nii ruttu kui võimalik ning lähen võtan kähku Tobiase aedikust ning põgenen oma tuppa, mille kohe ka lukku keeran. Hea, et ma olin natukene süüa omale tuppa kogunud, et ma ei peaks igahetk alla tagasi tormama. Mul oli plaan ka omale magamistuppa väike kapi moodi külmik osta siis, kui Ashton on tagasi tuurile naasnud. Parem on kui ta selle kohta midagi ei teaks. Muidu arvab veel ei tea mida ja seda pole vaja.

Me olime Tobiasega minu toas pikutanud heal juhul viisteist minutit ja väike mees oli vahepeal lõunaunne suikunud. Järsku avaneb Ashtoni toa uks ning ma jään sekundi pealt vaikseks.

"See igavene mõrd on selle toiduga midagi teinud," sisistab Camille ning sammud suunduvad vetsu poole.

"Ma ei usu, ma arvan, et need on lihtsalt rikki läinud," lausub Ashton ning kaob tagasi oma tuppa. Vot siis, itsitan ma omaette. Nähtavasti ka vetsu, sest tema magamistoas on oma vannituba ning koridoris on teine. Ash ju sai loomulikult selle toas mis oleks nagu mõeldud täiskasvanutele, kuna teistes magamistubades nagu ka minu omas puudus see.

Ülemisel korrusel on neli magamistuba - Ashtoni oma mis oli vannitoaga ühenduses, minu oma ja Tobiase oma ning hetkel siis üks külaliste tuba. Alumine korrus sisaldas hiiglasliku elutuba, mitte väikest kööki, WC, esikut ja loomulikult ka garaaž, kui seda saab nii võtta. Ühesõnaga ideaalne elamine ühe pere jaoks, keda meie kunagi ei moodusta.

Vannitoa uks avaneb ning ma kuulen kuidas ta meie ukse poole tuleb ning järgmisel hetkel ründab ta juba täie jõuga ust.

"Mida sa meie söögiga tegid igavene mõrd selline, ah? Igavene libu selline, sinu sugused peaksid maha kärvama," sõimab ta mind läbi ukse.

"Ise oled igavene mõrd selline," möirgan ma talle vastu ning teen ukse lahti.

"Ütle, mida sa tegid meie söögiga ah? Ah?"

"Ole palun tasem, laps magab," sisistan ma läbi hammaste.

"See laps võib koos sinuga persse kerida, igavene lits selline," karjub ta mu peale. Kogu meie kära peale ilmub ka Ashton oma toast välja.

"Mine sinna samusesse," lausub ma pahaselt.

"Mis siin toimub?" uurib Ashton rahulikult. Veel!

"Ta ei lase Tobiasel oma käratsemisega magada," üritan ma rahulikult kõlada.

"Tema solkis raudselt meie söögi ära," viriseb Camille ikkagi.

"Camille, võta palun vaiksemalt," kostab Ash ning vaatab pingsalt tüdrukule otsa.

"Sa oled tema poolel," kostab ahastuses Camille.

"Ei ole," lausub Ash ning raputab pead," Liisu, kas sa tegid meie söögiga midagi?"

"Kuidas kõhulahtisti maitses?" küsin ma õelalt irvitades ning vaatan neile võiduka naeratusega otsa.

"Näed nüüd," ütleb Camille ning vaatab anuva näoga Ashtonit.

"Lii..."

"Ärge siis teine kord käskige mul teie teener olla," vastan ma ning põrutan nende nina ees ukse kinni ning keeran ukse lukku.

"Ma ju ütlesin, et ta tegi midagi meie söögiga," viriseb Camille ning ma kuulen, kuidas Ashton ta koos endaga eemale veab.