OOTA SEKUND[FF JIMIN]~@K-L123||Merxym

~《38》~

Ärkasin hommikul 9 üles ja nägin et Jimin oli mulle eile 15 korda helistanud, kuidas ma ei kuulnud?

Helistasin talle tagasi.

"Hei, mis teed?" Küsis Jimin hästi unise häälega

"Kas ma äratasin su üles?"

"Jaa, aga kui sa mind iga hommik üles ärataksid oleks ma veel õnnelikum. Ughhhh, ma tahan sind täna näha" ütles ta mulle läbi kõne

"Jaa ma ka" ütlesin ma talle vastu

"Mul pole täna trenni. Kas ma võin sinujuurde tulla, ei. Lähme kuskile välja hoopis... lähme loomaaeda!" Ütles ta

"Okei, lähme loomaaeda" naersin ma talle vastu

"Ma olen kell 12.00 sinujuures" ütles ta mulle ja pani kõne kinni. Ma läksin siis kohe pesema. Kuivatasin juukseid, tegin meigi ja panin riidesse. Mul oli veel natukene vaba aega aga Jimin jõudis lõpuks varem ka.

"Lähme?" Ütles ta, tegi mulle ukse lahti ja seal seisis üks auto.

"Sul on auto?"

"Meil on nagu ühine auto. Ära muretse, mul on load olemas." Naeris ta ja me läksime autosse. Sõitsime sellega natukene aega ja olimegi loomaaias.

"Sa ei pea mulle piletit ostma." Ütlesin ma talle kui me värava juures olime.

"Hilja juba" ütles ta mulle ja näitas juba välja prinditud pileteid.

Saime sisse ja läksime mingeid ahve vaatama. Üks sügas seal ennast ja ma näitasin Jiminile:"Näe, see oled sina seal"

Ta naeris ja näitas siis mulle vastu:"ei, need oleme meie seal" ta suunas sellistele ahvidele kus oli ema vist oma lapsega ja see laps magas tal süles.

Ma ei saanud midahi selle vastu panna sellele et mult tulid aina häälitsused aww, ja nii nunnu ja mis veel sellega seotud oli.

Olime päris palju loomi juba ära vaadanud. Kõndisime mööda teed aina edasi uute loomade juurde. Korraga peatas jimin mu kinni.

"Bambi, ma pean midagi väga tähtsat tegema." Ütles ta mulle.

"Oota siin. Ja simad hoia kinni" lisas ta veel juurde ja kadus siis järsku. Ma siis panin silmad kinni ja ootasin teda. Mõne minuti pärast tuli ta tagasi ja ütles et ma silmad avaksin. Tal olid käes 2 jäätist ning ühte šokolaadijäätist pakkus ta ka mulle.

Ma võtsin selle vastu ja läksime edas. Olime juba päris lõpus ning kõige viimane puur oli lõvidele.

"Ohhh" tuli mul ka seekord välja kui ma umbes viite lõvit nägin. Läksin piirile nii lähedale kui võimalik et neid näha. Ma ei pannud vahepeal tähelegi et Jimin ei vaadanud kordagi lõvide poolegi. Ainus mida ta jälgis olin mina.

"Sulle vist väga meeldivad lõvid, mhh?" Küsisin ma ning pöörasin tema poole.

"Mhm, sina oled ju minu lõvi. Ja muide. Sul on suu juures ikka veidi šokolaadi" ütles ta naerdes

"Kus?!" Küsisin ma ja üritasin seda ära saada.

"Siin" ütles ta ning pühkis selle ise näpuga ära ja me jäime üksteisele otsa vaatama. "Sa ei tea kuidas ma eile sinupärast muretsesin, kui sa vastu ei võtnud. Ära tee enam nii." Ütles ta mulle ja suudles mind otsaette. Ma noogutasin ning ta põimis meie käed ja me läksime siis koos ära. Sõitsime minujuurde  ja läksime sisse.

"Ughhh... lõpuks kahekesi" ütles Jimin ohates. Ma pöörasin temapoole vaatama ja ma ei jõudnud midagi eriti tehagi kui ta huuled juba minu omi puutusid. Ta tõstis mu üles ja pani koridori kapile. "Ma ei saa isegi päeva sinuta enam veeta" ütles ta mulle vaikselt ja suudles mind. Ta liikus vaikselt ka allapoole ja hakkas mulle sinna maasikat tegema.

"Eii, Jiminnn, ei mingeid maasikaid!" Virisesin ma talle

Ta tõstis pea ja ütles naeratades:"Hilja juba" ning suudles mind siis veel korraks.

"Nüüd kui ma olen sulle märgi maha jätnud võin ma rahus ära minna" ütles ta mulle ning hakkas ära minema. Mulle tuli viimasel hetkel meelde Jimini Ja jungkooki vaheline asi

"Oota, kas sa oled Jungkookiga juba ära leppinud?"

Ta käsi seisatas ukselingil.
"Ei" ütles ta ja vaatas minupoole.

"Palun räägi temaga täna, ma ei taha et te oleksite riius. Te olete olnud koos 7 aastat aga minuga sa oled olnud koos ma ei tea kui vähe aega alles."

"Okei, ma räägin temaga. Aga see ei ole minu süü kui tema jälle segaseks läheb" naeris ta

"Aitäh Jimin" tänasin ma teda ning ta läks.

~Jimin'i pov

Ughh, kuidas ma temaga ära peaksin leppima... miks see nii raske peab olema?

Jõudsin meie maja ette. Tegin ukse lahti ja läksin sisse. Kohe kui Jk mind märkas hakkas ta oma toa poole minema. Ma jooksin talle järgi ja haarasin ta käsivarresti.

"Me peame rääkima" ütkesin ma talle.

"Jah me peame" ütles ta mulle ning ristas oma käed.

"Ma palun vabandust et ma seda teemat sisse tõin" ütlesin ma talle.

"Miks?" Küsis ta

"Mis miks?" Küsisin ma talt ning samal ajal tundsin kuidas ta minuga tegelikult mängis.

"Miks sa tegid seda?" Päris ta edasi

"Sest sa ise tahtsid seda, sa mangusid selle järgi et sulle koht kätte näidatakse!" Karjusin ma talle näkku sest ta oli mu taaskord viimase piirini ajanud

"Sealt me jälle lähme... sinuga on raske tülist välja tulla. Aga tead mis? Ma ei ole ainus kes nüüd haiget saab sest sa et tea seda mida mina tean?" Naeris ta õelalt

"Mida sa tead, mida mina ei tea?!"

"Bambi... aishh... see on valus..." hakkas poiss õelalt naerma