OOTA SEKUND[FF JIMIN]~@K-L123||Merxym

~《33》~

It doesn't matter
what's in front of her
As long as she knows
who's behind her

Istusin koos Jin'iga diivanil ja ootasin Jiminit. Me mängisime mingeid suvakaid mänge.

"Jin, mida sa mängid?"

"BTS World'i" ütles Jin ja näitas mängu.

Noogutasin ja nägin Kuidas Jimin mulle otsa vaatamatta oma tuppa läks. Ma jooksin talle järgi ja koputasin ta õlale.

"Mis sa teed?" Küsisin ma trmalt

"Mõtlen" ütles poiss ja tegi oma toa ukse lahti ja stus sisse.

"Kas ma võin ka sisse tulla?" Küsisin ma

"Mhm" ütles ta noogutades ja lasi mu ka sisse ning pani ukse kinni.

"Mis sa mõtled?" Küsisin ma Jinminlt

"Jungkookiest"

"Miks?"

"Ma olin ta vastu vist liiga karm..." ütles ta mulle

"Mis sa plaanid siis?"

"Ma ei tea" ütles ta ning istus mu kõrvale. Ta viskas pikale ja pani oma pea mulle sülle

"Äkki sa lihtsalt vabandad?"

"Kuidas?"

"Lähed tema juurde ja ütled vabandust noh"

"Ma ei suuda" Raputas Ta pead

"Miks?"

"Sest ma puudutasin ühte väga tähtsat teemat?"

"Umm okei... Lihtsalt mine ja vabanda noh"

"Mkm, ma teen seda homme"

"Miks sa nii närvis selle pärast oled?"

"Ma ei saa oma mõtteid lihtsalt eemale."

"Tahad ma aitan?" Küsisn ma

"Kuidas" küsis ta

"Niimoodi" ütlesin ma ja suudlesin teda. Ta läks sellega kaasa ning tõusis püsti. Poiss lõpetas korraks ja lausus vaikselt:"Sellest ei piisa" ning laskus siis koos minuga pikali. Ta suudles mind edasi ning ma tundsin kuidas midagi allpool aina tõusis. Ta surus seda natukene minupoole ja kuidas ma ka püüdsin see pani mu ohkama.

Ma lõpetasin korraks:"Jimin, teised on ka siin majas ja ma ei suuda seda enda sees hoida"

"Siis proovi paremini, sest mu mõtted pole veel haihtunud." Vastas ta mulle ja jätkas. Ta läks mu kaela poole ja suudles seda ning kohe tundsin ma kuidas ta sinna midagi tegi. Ta tuli ülespoole ja aina naeratas, aga nüüd oli selles naeratuses midagi kavalat...

"Mida sa tegid?" Küsisin ma temalt naeratades

"Kuntstiteose..." naeris ta

"Nüüd on mu mõtted ainult sinul" ütles ta mulle vaikselt ja me tõusime püsti.

Ma nägin oma kõrval end juhuslikult peeglist ja seal oli näha kuidas mul oli maasikas kaelal.

"Jiminnnn! Mida ma teen nüüd?"

"Mis sa sellega teha tahad?" Naeris ta jälle oma kavala naeratusega

"Ma suren ära kui teised seda näevad" ütlesin ma talle.

"Oota siin" lausus poiss ja läks vannituppa ja tuli sealt mingi jumekaga välja.

"Kui seda nii väga tahad?" Ütles poiss

"Anna siia" naersin ma ja tirisin selle tal käest ning panin seda peale. See läks isegi mu nahatooniga kokku, mul vedas...

"Miks sul mingi jumekas vannitoas on?" Küsisin ma

"MM... kas see loogiline ei ole? Ma olen iidol ju..."

"Okei, midiganes." Naersin ma ja läksin ta juurde.

"Nüüd kui sul on ilus kate peal, läheks õue?" Pakkus Jimin

"Miks, väljas on peaaegu pime"

"Sellepärast me peamegi praegu minema" ütles ta ja võttis mul käest kinni.

◇◇◇

Kõndisime vaikselt ühel tänaval, palju liikumist enam ei olnud. Ma ei teadnud seda kohta kus me olime, niiet ma töllerdasin Jiminiga lihtsalt kaasas.

"Me oleme kohe kohal" ütles ta mulle ja me olime ühe torni juurde jõudnud.

"Lähme üles" ütles ta ja me läksime koos sinna üles. Kündisime koos treppidest üles ja jõudsime katusele. Seal oli üks pink ja me läksime sinna istuma.

"Miks sa mu siia tõid?" Küsisin ma poisilt

"Sest see on üks erilime koht" ütles Jimin mulle ning vaatas taevasse.

"Miks see eriline on?"

"Sest see on koht, kus ma viimast korda oma vanaemat nägin" ütles ta mulle.

"Mu vanaema õpetas mulle väiksena tähtkujusi ja muid selliseid, aga kõige tähtsam asi mis ta mulle õpetas on võitlemine, võitlemine millegi tähtsa nimel ja selle saavutamine. Kui sa midagi väga tahad, siis sa oled võimeline võitlema."

"Ma olen oma võidu juba saanud, mul pole rohkem vaja" naeratasid ma kergelt Jiminile

"Mille, selle et sa jungkook'iga magasid?"

"Eiii! Kas sa oled tõesti nii kade?" Küsisin ma poisilt

"Ei. Ma ei ole üldse kade."

"Ma arvan teistmoodi" ütlesin ma naeratades.

"Oehh, ma ei saa enam. Kui sa nii naerad, ma vist lõhken"

"Päriselt?" Küsisin ma ning ta noogutas

"Sa ei tohi kellegi ees niimoodi naeratada" ütles Jimin

"Miks siis-?"

"Sest siis ma lähen veel kadedamaks" naeris ta ja andis mulle otsaette musi.

◇◇◇

Olin järgmisel päeval oma kodus. Mul ei olnud midagi lahedamat teha niiet ma helistasin Jaeminile

"Hei, kas sa minujuurde ei taha tulla? Mul on väga igav niiet, palun?"

"Jaa muidugi ma tulen, ma pole sind nii ammu näinud" kuulsin ma Jaemini lõbusat häält.

"No tsau siis-" hakkasin ma midagi ütlema kui ta kõne juba kinni oli vajutanud.

Kohe kui ma telefoni kapile olin pannud hakkas see uuesti värisema.

No mis Jaemin'il nüüd küll ütlematta jäi? Küsisin ma enda peas, aga kui ma mägin kes tegelikult helistas olin ma üllatunud

"Jaa" võtsin ma kõne vastu

"Bambi, ma ei saa nende 6 poisiga enam koos olla, kas ma võin sinujuurde tulla?"

"Taehyung... seda et..." hakkasin ma midagi ütlema aga ta segas vahele.

"Thnx, bambi. Sa oled parim" ütles taehyung ja pani kõne kinni, enne kui ma midagi jälle ütlema jõudsin hakata..

Oi ei... Ma ei ole kindel, kas Jaemin ja Taehyung just kõige parem kooslus on..