OOTA SEKUND[FF JIMIN]~@K-L123||Merxym

~《39》~

"Põjus miks ta Carli kardab on see et ta suudles temaga. Ja ta läks veel kaasa. Ja ta ütles et talle meeldis see. Aga nüüd ta kardab et sa saad teada. Ja sellepärast ta kardab Carliga ka uuesti kokku saada." Naeris Jungkook mulle näkku. Ma ei suutnud ennast enam hoida ning lõin Jungkooki näkku. Ta kukkus vastu seina ning siis tuli keegi ning hoidis mind kinni enne kui ma teist lööki tahtsin anda.

Kuidas? Miks? Miks sa teed mulle nii... Bambi? Kuidas ta võis? See tähendab? ...Kogu see aeg kui me koos olime?! Ma ei taha ta nägu isegi näha enam mitte.

"Jimin! Aitab!" Karjus keegi kuskilt kõrvalt ning samal ajal libisesin ma mööda seina maha, see oli esimene kord kui ma tundsin ennast nii haavatult kuid samas nii vihaselt. Panin endale jalanõud jalga ja võtsin midagi peale ning tormasin õue. Ma isegi ei teadnud mida teha või mida ma üldse tegin. Mul ei olnud enda üle mingit kontrolli.

Mõne aja pärast leidsin ennast Bambi maja eest. Ma peatusin ning mõtlesin. Mida ma küsin, kuidas? Miks see peab nii raske ja valus olema?!

Astusin siis ta ukse taha:"Bambi, tee uks lahti" karjusin ma vihaselt

~Bambi pov

Olin endale just kohvi teinud kui kuulsin Jiminit ukse taga. Miks ta karjus? Mis juhtus? Läksin vaatama. Tegin ukse lahti ja ta tõmbas mu ukseavast välja.

"Sa tõesti suudlesid seda värdjat?!" Karjus ta minu peale

"Keda?" Ei saanud ma aru

"Ära mängi minuga! Sa viisid mu viimase piirini! Meiega on lõpp!" Karjus ta mulle kõik korraga näkku.

"Ei Jimin! Sa said kõigest valesti aru" uritasin ma talle midagi selgitada

"Siin ei ole midagi valesti aru saada!"

"...on" ütlesin ma aga ta ei võtnud seda kuulda ning juba oli ta ära minemas. Ma jooksin talle järgi ja sain ta käest kinni

"Jimin kuula mind ära!" Karjusin ka mina seekord, sest ma ei saanud enam aru millestiki. Ilma mingi vastusetta lõi ta mu käe eemale ning marrsis autosse ja sõitis ära.

Kuidas ta teada sai? Mida ma teen nüüd? Ja mis just juhtus? Seda kõike oli järsku liiga palju ning ma tuigerdasin kuidagi tuppa tagasi. Ma ei mõelnud. Ainukesed sõnad mis mul peas ringi keerlesid olid need, Ära mängi minuga, sa viisid mu viimase piirini!... meiega on lõpp...

Avasin dušši ja lasin soojal veel joosta. Aga üksnes sooja veega jooksid mul nüüd ka pisarad. Ajaga läks vesi aina kuumemaks, ja riided mu seljas olid juba läbimärjad. See ongi siis kõik? Minu ja Jimini vahel ongi lõpp... see oli esimene kord kus ma teda nii vihasena nägin ja ühtlasi oli see ka viimane reaktsioon temapoolt.

Istusin sooja vee all kui kuulsin kedagi jälle uksel tagumas. Ma ei jõudnud ennast püsti ajada. Ma olin nii nõrk et ma lihtdalt ei suutnud. Kuulsin kuidas keegi sisse tuli. Nägin vannitoa uksel Jin'i seismas. Ta tuli minujuurde ja pani dušši kinni.

"Bambi, tõuse püsti" ütles ta mulle

"Ma ei taha! Ma ei taha enam kunagi püsti tõusta" ütlesin ma talle nuttes aga järgmime hetk tundsin ma tema käsi ümber minu. Ta kallistas mind ja ütles mulle vaikselt:"See ei ole nii hull, me mõtleme midagi välja. Ta ei jätaks sind nii"

"Tõuse nüüd püsti ja pane endale kuivad riided selga" ütles ta mulle ning aitas mu püsti. Ta viis mu minu tuppa ning jäi ukse taha ootama. Kui ma kuivad riided selga olin pannud tulin ma vaikselt välja.

"Jin?" küsisin ma vaikselt poisilt

"Jah?"

"Kas sa aitad mul ta tagasi saada?

"Jah, ma aitan sind, aga tule nüüd. Lähme alla." Ütles ta ja aitas mu alla korrusele diivanile istuma.

~Jimin'i pov
~Mõned minutid varem

Olin tagasi jõudnud ja läksin otsejoones oma tuppa ning virutasin ukse pauguga kinni. Erinevad mõtted keerlesid mu peas aga ma ei teinud neil isegi vahet sest ma olin lihtsalt nii vihane.