OOTA SEKUND[FF JIMIN]~@K-L123||Merxym

~《19》~

Together forever,
Never apart
Maybe in distance,
But never at
Heart

Vaatasin sõnumit. See oli Jin

Jin:TULE YOONGI TUPPA

Miks?:Me

Jin:Ära küsi nii palju, lihtsalt tule. Kiiresti

Miks ta mulle kirjutas..?
Läksin siis lihtsalt Yoongi tuppa ja kuulsin seal Jin'i oigamas.

Ma läksin kohe kiiruga sisse ja ma sain aru, et see oli väga vale otsus..

Ma läksin kohe toast välja ja tõmbasin ukse enda järel pauguga kinni.

Hais oli lämmatav.

"Bambiiiii! Aita mind" karjus jin Yoongi toast.

Ja mõne sekundi vältel oli ka tema toast väljas.

"Aita mind" ütles Jin ja tegi kutsikasilmi.

"Millega, kellegi okse koristamisega? Minuarust ta on sinu bändi liige."

"Jaa aga-"

"Eiiiii, ma ei tee sedaaa!"

"Miks? Pliis, sa oled ju naine?" Ütles jin.

"Mis vahet sellel on, kas ma olen naine või mees."

"Sa pead mind aitama, ma ei suuda" vigises Jin.
"Ma jätan ta siis sinna sisse või?" Lisas ta veel

"Ma ju ütlesin et ma ei tee seda" kinnitasin ma.

~5Minutit hiljem

"Miikss... Miks mina seda tegema pean" pomisesin ma midagi omaette..

Seal ma olin. Koristasin Yoongi järelt ja Jin vaatas uksel ja irvitas.

◇◇◇

Kui kõik vaikseks oli jäänud läksin ma koju. Teepeal helistas mulle keegi. Ma jäin seisma ja võtsin kõne vastu. See oli mu ema.

"Kuidas sul läheb ka?" Küsis ta

"Ema. Koreas on kell praegu 4.00" naersin ma vaikselt

"Miks sa siis üleval oled?" Küsis ta ehmunult

"Ma ei te-" hakkasin ma midagi ütlema kui ma kuulsin kedagi teiselpool kõnet köhimas. See oli ilmselgelt minu isa.

"Kes see oli?" Küsisin ma kohe

"See pole suur asi" vastas ema

"Kas isa on haige?" Küsisin ma

"Natukene... sa tead kuidas temaga on." Ütles ema ja ma juba tundsin kuidas pisarad mulle silma kippusid.

Ma rääkisin natukene veel isa asjus ja eesti kohta ning siis panin kõne kinni.

Vajusin siis ühte telki sisse, potsatasin toolidele ja sealt tulid mu pisarad, nii palju kui ma neid tagasi ka püüdsin hoida ja endalegi märkamatult oli mul juba klaas soju käes.