OOTA SEKUND[FF JIMIN]~@K-L123||Merxym

~《27》~

"The morning
will come again.
No darkness, no
season is eternal."

"Nimi palun"- "Bambi Milling"
"Okei, olete vaba" ütles registratuuris olev tädike ja me läksime kõik koos autosse. Teised 6 olid juba ära läinud. Mina, Taehyung, Jaemin ja Jimin läksime koos autosse. Mille ema meile viimast korda saatnud oli.

"Bambi, ma tahan veel sinujuurde tulla" ütles Jaemin mulle

"Okei siis"

"Hei, ma tahan ka tulla" ütles siis Taehyung

"No tule sina ka siis. Jimin tuleb niikuinii minujuurde niiet me lähme siis kõik minujuurde."

◇◇◇

Jõudsime siis lõpuks minujuurde. Tegin neile ukse lahti ja Jimin aitas mu tuppa sisse. Istusime kõik koos diivanile.

"Aa Bambi, mis sa mulle enne öelda tahtsid muidu? Ma mõtlen, enne kui su ema sisse tuli" küsis jimin

"A ei see ei olnud midagi tähtsalt"

"Okei siis" ütles poiss noogutades.

"Mis me teeme nüüd?" Küsisin ma siis

"Vaatama mingit filmi" pakkus Jaemin välja. Taehyung ja Jaemin hakkasid siis koos filme valima.

Peale pikka otsimist valisid nad siis nendest kõigist välja IT'i

Mis sest et kõik teised olid seda juba 100 korda näinud

"Miks te selle valisite?" Küsisin ma vinguvalt sest ma tõesti kartsin kõiki õudusfilme.

Nad ei öelnud sõnagi ja panid selle peale. Mõned kojad olid päris õudsad aga enamasti see ei olnudgi nii õudne kui ma arvasin. Rääkisime kuni ööseni mingitest täiesti suvakatest asjades, naerda sai lõputult aga kui juba täiesti öö oli keeldusid Jaemin ja V ära minemast, Jaemini põhjuseks oli et ta kardab üksi koju minna ja V ütles et ta ei taha Jiminit siia minuga koos üksi jätta...

Me olime Jiminiga veel üleval ja nägime kuidas Jaemin ja Taehyung toetusid mõlemad üksteise peale ja magasid diivanil.

Lõpuks jäi Jimin ka magama. Ma tõusin ettevaatlikult püsti ja kõndisin vaikselt tulede juurde ning kustutasin need ja läksin diivanile tagasi istuma.

Miks ma ei suuda seda lihtsalt öelda. See on ju lihtne. Ja see on põjus miks ma magada ei saa. Seda õiget hetke ei tule ka. Ma ei saa ikka millegagi hakkama.

Otsustasin terrassile õhku hingama minna. Ööd olid aina külmemaks läinud, aga see ei mõjutanud eriti midagi. Kuulsin kuidas keegi mu taga kõndis. Pöörasin vaatama ja see oli Taehyung. Ta istus minu kõrvale ja küsis:"Miks sa ei maga? Kell on kaks öösel."

"Ma ei saa und"

"Selle õuduka pärast?"

"Ei, millegi hullema"

"Mille, võid mulle rääkida, mäletad? Ma olen su hea sõber." Ütles Taehyung:"Ja sellega seoses, ma saan sult nüüd vabandust ka paluda"

"Pole enam vaja" ütlesin ma vaikselt naerdes.

"Aga miks sa siis ei maga, kui see õudukas ei ole, siis mis see on?"

"Ma ei saa magada. Sest..."

"Sest, mis su põhjus on?"

"Põjuseks on Jimin" ütlesin ma veel vaiksemalt

"Eiei, kas sa? Kas sulle nagu? Meeldib ta või nii?" Hakkas poiss rohkem küsima

"Jah, ta meeldib mulle, ja rohkem kui väga ja ma ei ole suutnud talle seda öelda ning sellepärast ma magada ei saagi"

"Ma lähen homme ära. Ja küll ma Jaemini ka kaasa vean, niiet sa saaksid äkki talle siis homme öelda? Siis sa saaks vähemalt magada."

"Mhmh..." ütlesin ma noogutades, aga ma ei olnud kindel et ma seda homme teha suudan.

◇◇◇

"Bambi" hüüdis keegi mu nime. Ma läksin vaatama ja see oli Jimin. Poiss tuli siis kohe minu juurde ja vaatas mida ma teen

"Miks sa nii vara üleval oled? Kell on alles 9. Ja sa ei tohiks nii kaua seista." Ütles Jimin

"9 on jumala palju ja ma võin seista nii kaua kui ma tahan. Ja ära sega mind, või ma kõrvetan need pankoogid ära." Vaidlesin ma vastu

"Ehh, okei siisn aga kuhu Tae ja Jaemin läksid?"

"Nad pidid vara ära minema, Jaeminil oli midagi kodus teha ja Tae, umm, ma ei teagi miks ta ära läks. Aga kas sa pannkooki tahad?"

"Oojaa" ütles Jimin ja võtis terve taldriku kaasa.

"Hei sina! Tule kohe tagasi!"

"Ei tule." Naeris Jimin vastu ja sõi pannkooke.

Ma siis läksin Jimini juurde ja üritasin talt pannkooke kätte saada. Ta pani need järsult kapile ja see oli nii vale hetk aga mu jalad andsid jälle alla ja ma hakkasin kukkuma, aga esimene reaktsioon oli mul see et ma võtan millestki kinni ha sellel hetkel oli see Jimin. Ehk ma kukkusin koos Jiminiga diivanile. Jimin minu peal.

"Ma olen sulle kaua aega tahtnud ühte asja öelda" ütles ta vaikselt

Meil tekkis silmside. Aga see kadus kiiresti:"Mis hais see on?" Küsis Jimin järsku

"Oushit! Pannkoogid!" Ütlesin ma ja jooksin pliidi juurde. Pannikad olid ühelt poolt täiesti mustad.

Nii hea ma siis kokkamises olengi...