OOTA SEKUND[FF JIMIN]~@K-L123||Merxym

~《6》~

"We may be
covered in scars
but We can smile if
We are
Together"

"Nagu miks peab selle fucking pealkirjaks olema et "linnapeal on märgatud üht litsi meie poistega" nagu, ma pole midagi teinudki ju, miks nad sellised on? See siis army olemine ongi?"

"Kuula, nad on lihtsalt kadedad et sa said võimaluse u know, meiega koos olla." Rääkis Namjoon natukene kähedal häälel

"Ma lihtsalt tahan Jiminiga rääkida, palun...? Aga aitäh soovituste eest ja üldse arusaamise."

"Mhm, eks see-" ja ta lause jäi poolikusk, kui jimin uksepeal oli.

"Ma otsisin sind" ütles Jimin

"Miks sa telefonile ei vastanud? Ma mingi helistasin sulle 100 korda. Aga kõige tähtsam, sa oled seda uut postitust näinud?" Küsisin ma Jiminilt

"Mkm, milline?" Raputas ta pead

"Ma arvan et see kus ma sain teada et meil oli eile mingi stalker"

"Mhh? Kus?" Küsis ta suurte silmadega.

"Well, seda ma tahtsin sinu käest küsida kas sa teadsid midagi aga ilmselt mitte..." rääkisin ma midagi ja siis Namjoon läks ära.

"Mis selle pealkiri on?"

"Midagi erilist" ütlesin solvunult, isegi teadmata miks ma solvunud olin.

"Näita" käskis ta ning ma näitasin ja ta nägi ise ka mis seal kirjas oli.

"Bambi, see kaasneb sellega. Sa pead tugevam olema. Või me ei saa enam koos olla"

"Mhm, aga meie vahel ei ole ju midagi muud kui hea sõprus?" küsisin ma üle

"Tõsi, aga võiks rohkemat olla" Lõin teda sellepeale ja ütlesi:"ära naljata, ma ei taha praegu naerda."

"Bambi, räägime pärast edasi. Ma pean jälle trenni minema." Ütles ta siis lõpuks ja läks ära. Mina aga tuiasin niisama mööda koridore ringi. Kõndisin ja mõtlesin oma mõtteid, ühe ukse pealt paistis kellegi pea välja, läksin lähedamalt vaatama, see oli Jungkook, huvitav mis ta hiilis. Läksin tema seljataha ja ütlesin:"Hei, mis teed?"

"Mängin"

"Mis sa mängid"

"V'ga kulli"

"Okei, midaiganes" ja sealt tuli mulle kiire küsimus
"Kuule, tule korra siia" läksin siis sinna.

Ta tõmbas mu ühest uksest sisse või noh, sellest kus ta just ise kõõlus.

"Aita mind, ütle mulle kus V on" tegi poiss kutsikasilmi

"Ma ei tea, ma pole teda täna näinudgi"

"Okei, aga kas sa saad ta järgi luurata?"

"Umm, ei see on kahtlane" hakkasin ma naerma.

"Okei, ma siis ei viitsi V'ga mängida, kas sulle kommid meeldivad?" Noogitasin, ja sellepeale võttis poiss sahtlist suure kommipaki ja andis mulle kommi, sõime siis koos seal maas istudes kommi ja rääkisime suvakat juttu. Ma ei arvanud et Jk nii lapsik võib olla..

"A kuule, ma lihtsalt mainin, et V vist arvab et sa mängid ikka veel..." ütleain ma Jungkookile.

"Ups... las leiab meid ise üles"naeris ta ja täpselt kui ta lause lõpetas sadas V uksest sisse. Aga ta oli vist üpris kiiresti jooksnud ja ta ei märganud mind, ja siis ta koperdas mulle otsa. Kukkus siis veel JK'le otsa ning nüüd olid mõlemad üksteise kõrval pikali maas. See võis küll valus olla, aga ma ei suutnud oma naeru hoida ning puhkesin naerma. V tõusis kiiresti püsti ja kusis siis ise kergelt turtsudes:"Mis sa siin naerad?" See andis mulle veelrohkem hoogu juurde ja nüüd naersin ma veel kõvemini ja kahtlasemalt, seda oleks vist võinud võrrelda kajaka kraaksumisega:"Sorry, ma lihtselt ei suuda, hahahha~"

Ma ei pannudki tähele aga minu ja V tähelepanu köitis see kuidas JK oli nurka tõmbunud ja me mõlemad ei saanud aru kas ta nuttis või naeris, aga siis läks V nii suvaliselt lihtsalt poisi juurde ja tõmbas ta uuesti pikali, et näha kas ta nutab. Meil vedas ja veel kuidas, sest ta naeris. Nüüd laskus V ka mööda seina maha ja hakkas arutama, kuidas ta juba arvas et ta nuttis. Korraks pööras ta siis minu poole ja küsis:" Hey, aga see oli kõik juu-"