~《36》~

86 10 0
                                    

◇◇◇

Olime koos minu voodis. Jimin kaisutas mind ja ma ei saanud aru miks aga ma ei suutnud magama jääda. Kui ma lõpuks aru sain miks, jäin ma rahus magama.

Ma tundsin ennast üle mingi aja nii õnnelikuna, see oligi põhjus.

◇◇◇

Ärkasin hommikul sellepeale et ma kuulsin kuidas Jimin midagi all korrusel kolistas. Ma hiilisin vaikselt alla ja piilusin üle nurga mis ta tegi. Uweee, ta kokkas midagi köögis. Teda oli lahe kõrvalt vaadata. Eriti seda kuidas ta seal mõtles...

Ta hakkas midagi panni pealt ära võtma aga sai siis kõrvetada.

On ikka hooletu...

Ma jooksin nurga tagant välja ja võtsin ta käest kinni ja panin selle külma vee alla.

"Ja mis sa siin teha üritasid?" Küsisin ma naerdes

"Hommikusööki... aga see ei tulnud just kõige paremini välja" peale seda lauset nägi ta päris löödud välja niiet ma üritasin teda natukene üles lüüa.

"Kuule, aga seda muna saab veel kasutada" ütlesin ma kui ma nägin tegelikult täiesti normaalselt praetud muna.

Ma läksin külmkapi juurde ning võtsin sealt võid, määrisin seda saiale ning panin muna selle peale. Tegin saia valmis ja andsin Jiminile maitsta

"Oh, see on hea" ütles ta naeratades

"Mhm" mõmisesin ma ja tegin endale ja Jiminile ka kohvi.

Sõime ära ja olime veel natukene aega koos kui Jimin pidi trenni minema. Ta läks koridori ja pani jalanõud juba jalga. Ta hakkas ukselinki vajutama kuid peatus siis järsku ja kallistas mind veel viimast korda

"Ma täna õhtul tulla ei saa, niiet homme näeme" ütles Jimin ning tegi mulle ninale musi ja läks siis ära.

Mul on mu poisiga ikka väga vedanud. Mõtlesin ma endamisi.

◇◇◇

~Jaemin'i pov

Olin kodus ja vaatasin telekat. Mu telefon helises. Võtsin kõne vastu

"Jaemin, ma pean sinuga kohe kokku saama" rääkis Taehyung

"Ma ei taha" ütlesin ma talle

"Cmon' sa ei pea minuga hard to get mängima."

"...kus me kokku saame?" Küsisin ma siis

"Tule lihtsalt oma maja ette." Ütles ta mulle. Ma jooksin akna juurde ja nägin et ta ootas mind all. Panin riidesse ja läksin treppidest alla.

"Miks sa mind näha tahtsid?"

"Ma tahtsin sulle öelda vabandust, eilse pärast. Ma käitusin täiesti hoolimatult ja ma ei arvestanud sinuga. Kui sa päriselt minuga koos olla ei taha, isegi sõber mitte, siis ma ei sega sind rohkem. Sul tarvitseb mulle ainult ei öelda." Rääkis poiss

Ma ei saanud enam midagi aru... mida ta mõtleb et ma ütlen talle 'ei või jaa' või ma ei tea mida...

"Okei, ma lihtsalt jätan su rahule" ütles poiss peale pikka vaikust ning hakkas eemale kõndima.

OOTA SEKUND[FF JIMIN]~@K-L123||MerxymTahanan ng mga kuwento. Tumuklas ngayon