Kuidas sa unustasid, Stella? [2018]

33

"Huomenta!" (Hommik!) karjusin ma üle kogu maja, et need tohlakad ka aru saaksid ja võtsin kapist hommikusöögihelbed, minu keeles krõbinad jogurdiga ja hakkasin sööma, kuniks kaks ilmselgelt väsinud tüüpi tulid ka kööki.

(Järgnev tekst peaks toimuma inglise keeles.)

"Kas teie majas kella ei tunta?"

"Pigem teie."

"Kesse siis nii vara ärkab?"

"Ma ei teadnudki, et meil Soomega ajavahe sees on. Normaalsed inimesed ärkavadki kell 7. "

"Mõni on meil veel eriti ülbe. Aga ma peaksin siiski ennast sellest hoolimata tutvustama. Minu nimi on Mikael."

Sellest ma järeldasin, et see teine tüüp on siis Daniel.

"Minun nimeni on Stella" (minu nimi on Stella)
Küll see soome keel on ikka imelik. Aga ei see, et ma nii neile oma nime ütlesin ei tähenda veel, et ma nendega hästi käituda kavatsen, mul on selleks ka plaan. Ülbus on mu teine nimi.
"Mõni vist ei ole eriti jutukas?" Vaatasin selle käigus Danielile otsa.
Daniel:"Ainult hommikuti."
Mikael:"Sa ei kujuta ette kuidas ta suudab oma jutustamisega ära tappa."
Stella"No jah siis. Aga nüüd tööle, ennem süüa ei saa."
Poisid ütlesid selle peale nagu ühest suust "Mida?"
Stella:"Kurdid olete või? Labidad kätte ja aeda!"
Daniel:"See mingi piinalaager?"
Stella:"Võta kuidas tahad aga nüüd õue."
Mikael:"Me sööme ennem ja siis vaatame."
Stella:"Ei ole mingit söömist. Kes ei tööta see ei söö."
Mikael:"Orjapidaja."
Stella:"Jah, sinu mõisnik."
Mikael:"Mida veel."

Nii ma siis läksin entusiastlikult poisid minu järel lonkimas õue.
Stella:"Näete, siia tahan mina omale lillepeenart."
Mikael:"Ega sa lilli ei söö."
Ega ei söö jah aga mul oli vaja neile tööd anda ja ausalt öeldes mul polnud mingit vahet kas mul on seal maja nurgas peenar või ei.
"See pole sinu asi, äkki sööngi."
Mikael lükkas juba labida mulda ja Daniel lihtsalt vahtis pealt.
"Sina ka."
"Ei no muidugi."
Lõpuks hakkas isegi Daniel tööd tegema.
Aga kõik ilusa pidi ikka isa ära rikkuma, kes oli ka õue tulnud.
"Panid poisid tööle või? Teised niigi kaugelt tulnud."
No nüüd on see Soome ka teiselpool maakera. Siis ta ütles, midagi poistele soome keeles, mille peale poisid labidad maha viskasid ja mulle otsa irvidasid, samal ajal tuppa minnes. Tänud paps!
"Inglise keeles palun?"ütlesin ma isale, mille peale too ei reageerinudki.
"No olgu siis" laususin ma pühkides oma jalanõusi vastu matti.
"Käitu nendega paremini."
Vaatasin isale otsa oma 'usud ka seda mida sa praegu ütlesid' näoga ja sulgesin ukse enda järelt.
Plaan B mul puudus. Päeva jooksul peaks selle välja mõtlema, muidu peaksin ma neid tüüpe siin veel kuus päeva välja kannatama. Edu neile.

Võtsin teksade tagataskust telefoni ja viskasin diivanile pikali, keskendudes sügavalt oma telefonile. Tehes nägu nagu mul oleks seal kellegiga kirjutada aga ei. Oota, tegelt mul ju on kellegagi kirjutada. Brian. Aga jah, mul pole isegi ta numbrit.
Mikael tuli ka diivanile, hüpates nii tugevasti, et mu telo kukkus mulle vastu nägu. (See tunne on lihtsalt parim, kui öösel toredasti telos oled ja väsimusest lihtsalt see sulle vastu lõuga kukub)
"Tänud!"
Mikael:"Võta heaks orjapidaja."

"Misasja? Tänapäeval nimetatakse siis väikest käeliigutust juba orjade tööks või? Soomlastel on ikka väga hea arvamus endast. Ja siis veel on vihased, et eestlased neilt töö ära võtavad."

"Ja, ja nüüd on siis see, et sa mind ei salli rahvaste vaheline asi juba?"

"No jah, ma arvan jah, et teised soomlased sellised ei ole."

"Millised?"

Meie jutu aga katkestas isa, kes oli parasjasti entusjastlikult elutuppa tulnud.
"Ma näen, et te olete vahepeal päris hästi läbi hakkanud saama."

"Usud ka seda jura?"

"Ega ei usu jah, aga sellegi poolest me võiks linna peale jalutama minna."

"Mina ja nemad? Teed nalja ve?

"Ei tee. Mikael, mine ütle Danielile ka, et me lähme."

Ja see pugeja läkski. Ilma ühtegi sõna lausumata. Nagu ta tahakski minna. Ma just loodsin, et kui me kõik vastu oleme siis ma ei pea minema, või vähemalt läheksid nad ilma minuta. See teine varjant sobis isegi paremini.

"Tuled ju ikka? Ole vähemalt nii viisakaski. Mis sul nende vastu üldse on? Minu meelest on nad küll päris toredad."

"Kas see on siis siin mingi kosjakontor?"

"Ei, ma lihtsalt tahaksin, et te sõbradeks saaksite. Kasvõi 1 päeva hästi. Teeme nii, et sa käitud vähemalt täna nendega hästi ja siis peale seda tee mis tahad."

"Ainult täna?"

"Jah."

"No olgu siis. Aga see ei tähenda veel midagi."

Ma vaikselt juba kahetsen, et ma nõustusin. Aga samas, ühe päeva vist ikka kannataks ära või kuidas? Läksin kiiresti oma tuppa ja haarasin kapist oma eilse outfiti. Jah selle sama millega ma põllul käisin. Ma ei pea ju nende jaoks ilus välja nägema?
Panin veel kiiresti oma adi superstarid jalga ja jooksin trepist alla. Mille käigus ma eelviimasel astmel komistasin ja alla veeresin. Tubli töö Stella. Poistel on nüüd naermist sajanditeni.
"Kaine oled ikka või?"
Tõusin püsti ja tõmbasin kiirelt kättega üle pükste, kontrollides, et kas need on veel terved. Jumalale tänatud, need olid terved. Nii, siis me hakkasimegi minema. Tallinna vanalinna jalutama. Tõesti, ma pole seal tõesti juba 100 korda juba käinud? Märkasin eemalt suhkruvattimüüjat ja ma polnud ka ainus, kes teda märkas. Ka Mikaelile oli suhkruvatt silma jäänud, mille peale ta sinnapoole kõndima hakates, Daniel tema järel.
"Palun meile 4 suhkruvatti."
4? Kas keegi minu käest ka küsis, või on nad lihtsalt õgardid? Ja kas nad kavatsevad seda minu isa raha eest maksma hakata? Väga toredad külalised. Söövad rahakoti ka tühjaks. Vaatasin kuidas suhkruvatti tehti ja
minu üllatuseks võttis Mikael oma seljakotist rahakotti ja maksis ise. Veel suurimaks üllatuseks ulatas ta ka mulle ühe suhkruvati öeldes:
"Et sul tuju ka paremaks läheb vigastatu."
No nüüd on mu nimi orjapidajast vigastatanuks muutunud. Tore, aga tõesti tüüp praegu ostis mulle oma raha eest suhkruvatti? Mida veel. Ta ulatas ka mu isale suhkruvatti, mille peale isa ütles:"Ma annan sulle pärat minu ja Stella raha tagasi, mul praegu pole sularaha kaasas."
Mikael:"Mulle küll pole mingit raha vaja, me niigi elame teie kulul."
Tõsi see.
Aga isa pidi oma jura ikka edasi ajama.

Kõndisime põhimõtteliselt terve Tallinna läbi. No tegelt mitte aga ma pean mainima, et nad ei olegi nii hullud kui ma arvasin. Päris toredad tüübid. Ma ei oleks vist tund aega tagasi isegi aimanudki, et ma nii võiksin arvata.

Hey!! Btw ma tahaksin teada kellega te Stellat shipite? Briani või Mikaeliga?