Kuidas sa unustasid, Stella? [2018]

5

Ärkasin üles. Hetkeks mõtlesin, et see kõik on olnud uni aga ma eksisin. See kõik on ju päriselt ja kestab veel edasi. Kõndisin kööki. Ema polnud kodus. Kell oli 11.00. "Tore, peab vist koristama hakkama" mõtlesin ma irooniliselt. Ah...Las jääb pesen ainult nõud ära. Ta ei saa nagunii aru ja pealegi ta alles eile koristas.
Tegin kähku endale võileiva ja istusin elutoa diivanile. Krt selline masendus tuli peale. Need on ju mu elu viimased päevad. Ma peaksin neid nautima. Nii siis ma otsustasin minna šhoppama. Ma ei tea miks mul peaks riideid vaja minema kui ma nagunii varsti suren aga vähemalt saan need viimased päevad normaalselt riides käia. Viskasin endale normid riided selga:

Ja siis ma hakkasingi minema. Kõigepealt jalutasin bussipeatusesse. Seekord ma olin oma kõrvaklapid maha unustanud (seda ei juhtu just mitte eriti tihti) nii, et ma ei saanudki muusikat kuulata. Aeg venis ja venis ja ma jõudsin veel mitu korda oma peas mõelda "Miks ma pidin kõrvakad maha jätma". Aga lõpuks jõudsingi linna. Šhoppasin mingi 2 tundi.

Olin poes ja nägin, et sinna poodi tulid ka meie kooli kõige suuremad bitchid. Elina ja Sandra. Ma vihkan neid rohkem kui oma elu. Ma lihtsalt läksin riiete taha peitu kuniks nad minuni jõudsid. Üritasin hakkata sealt minema minna aga mu rahakott kukkus maha. Keerasin ennast ümber ja võtsin rahakoti maast üles. Aga siis nägi mind Elina.

Elina:"Tsau, Stella"

Stella:"Tsau"

Elina:"Tulid siia varastama vä!?"

Stella:"Ei,miks peaks?"

Elina:"Sest sa oled ju igavene näljarott ja kuidas sa üldse peaksid kusagilt raha saama?"

Stella:"Kuule, lõpetame selle krdi teema! Ma saan aru, et sa koolis tahad mind häbisse seada aga siin ju nagunii kedagi teist peale meie ei ole nii, et miks sa pead valetama kui me mõlemad teame, et ma ei ole mingi krdi näljarott!

Karjusin selle välja niimodi, et mul ei jäänud peaaegu enam õhkugi alles.

Sandra:"Oi, vaata kes on enda eest seisma hakanud!"

Siis tõmbas Elina mind juustest endale lähemale ja sosistas:"Saad aru, sa pead minu sõna kuulama väike lits. Muidu ma teen su elu veel põrgumaks kui see praegu on."

Ta lasi mind lahti ja ma lihtsalt kõndisin sealt minema. Kuradi bitch selline. Üritagu mu elu veel põrgumaks teha kui see juba on. Peale seda mul ei olnud loomulikult enam tuju, et kusagil poodides ringi käia. Otsustasin parem koju minna. Aga järgmine buss läheb alles 2 tunni pärast nii, et ma läksin teise poodi, mis asus põhimõtteliselt teises linna otsas. Aga sain siis omale uue outfiti:

Need on suht tavalised riided aga ma ei soovigi väga rahvamassist silma torkata. See lihtsalt minu stiil. Kell oli juba 6 ja ma otsustasin magama minna, sest homme ju koolipäev ja nagunii ma pean juba 4.20 ärkama ja ma ei tea kas ma üldse peale seda enam magada saan. Ma siis üritasin aga nagu tavaliselt kui ma magada üritan ja kui mul und ei tule siis on mul vaja telefonis olla ja muidugi peale seda ma enam magada ei saa. Aga jäin lõpuks mingi kella 11nest magama aga ema ei olnud ikka veel kodus ja see on ainult hea sest tegelikult pidi see tüüp ka siia tulema aga neid kymbagi pole.
-------
Ärkasin, sest mulle tuli sõnum. Jah, see tõesti oli see x või tundmatu või kuidas ma peaksin teda kutsuma.

Tundmatu:"Seekord pead sa kõigest vaatama natukene videot mida ma sulle saatsin."

Stella:"Aa..Oke"

No seekord on küll lihtne ülesanne. Kuidas see küll peaks mind enesetapule lähemale viima? Panin oma kõrvaklapid pähe ja hakkasin vaatama. Tegelikult see oli õudsam kui ma arvasin. Seal oli lõigutud käsi, pootud inimesi, kellegil oli lausa kõri läbi lõigutud ja veel palju muud. Aga milleks ma peaks kartma nagunii on see lavastus. Aga tegelikult on see ikka parem kui enda lõikumine. Ma kirjutasin veel talle:

Stella:"Tehtud"

Kuulsin veel, et ta saatis mulle sõnumi vastu aga ma ei vaatanud seda, sest ma otsustasin minna vaatama, et kas ema on koju tulnud aga ta ei olnud. Teadagi kus ta on! Aga pole minu asi saan nagunii sellest kõigest siin varsti lahti.