Kuidas sa unustasid, Stella? [2018]

23

Läksime kassasse. Just sellel hetkel kui ma ära jõudsime maksta, sisenes poodi üks tüdruk ja suudles mind ja Stella nägi seda kõike.

Stella vaatenurk

Karl suudles ühe tüdrukuga. Ma ei suutnud seda vaatata. Jooksin kähku poest välja nii kaugele kui ma jõudsin. Nüüd ma teen küll eneka. Mulle kõige kallim inimene ja teeb mulle nii. Ma vihkan teda. Ma ei teadnud mida teha aga kuhu minna. Jooksin kõigepealt Briani maja ette. Seal ei olnud muidugi kedagi, sest nad olid ju seal poe juures. Läksin kohe kööki ja hakkasin nuga otsima. Ometi, et ma olin juba mitu korda siin käinud polnud mul aimugi, kus noad ja kahvlid on. Vaatasin sahtlitesse aga ei leidnud. Lõpuks leitsin ma kahvlid ja lusikad, mida polnud just palju. Raudselt on kõik nõud pesemata. Laua peal oli küll kuhi musti nõusid aga nõudepesumasinas oli neid nii palju kui üldse olla sai. Sellised need mehed on ja poisid ka. Võtsin ühe noa mida  oli ilmselt pitsa lõikamiseks kasutatud. Pesin selle käsitsi ära. Katsusin tera. "Nüri kurat!" Aga õnneks oli Brianil nugade teritaja ka nii, et ma teritasin selle üpris teravaks. Otsustasin jätta väikese kirja ka:

Näed nüüd, mis sa minuga teed. Mina armastasin sind väga aga sina...
Said oma tahtmise.

Siis aga kuulsin ukse avanemist. Kurat hiljaks jäin. Rebisin kirja kähku mitmeks tükiks ja viskasin prügikasti. Nuga jäi mulle ikka kätte. Kuulsin kuidas Karl hõikas:"Stella, oled sa siin? See ausalt ei olnud minu süü. Ma võin selgitada"

Kuidas ta küll selgitada saaks. Jälle see sama tunne. Sama moodi oli Hendryga ja nüüd ka temaga. Poisid on kõik ühesugused. Lõpuks ta avas köögi ukse. Kui ta mind nägi, ta jooksis kohe minu poole ja võttis ära noa mu käest. "Stella, ära tee seda jälle, ma armastan sind."

"Kas see on armastus?"

"Ma võin selgitada."

"Ära hakka mulle midagi kokku luuletama, mul ei ole sinu lubadusi vaja."

"Kuula nüüd"

Ta haaras mu kätest. Ma tõukasin ennast eemale.

"Mul kästi seda teha."

"Jaa, jaa kes see kurat oli?? Sa arvad, et ma usun sellist jama?"

"See kes su enesetapuni tahtis viia."

Selle peale ma kohkusin aga ei osanud midagi öelda. Seisin lihtsalt ühe koha peal.

"Ta kirjutas mulle. See oligi see põhjus miks mul äkki kiire hakkas."

Ta näitas mulle seda sõnumit. See kõik pidi ju läbi olema? Vaatasin oma telefoni seal seisis sõnum: Tänane ülesanne on täidetud, oota homset.
Ma hakkasin lahinal nutma ja kallistasin Karli.
"Mis nüüd saab. See kõik on tagasi ja jälgib meie elusid."

Lõpuks ma saatsin sõnumi vastu: See kõik pidi ju läbi olema?

Vastuseks sain ainult: See kõik on läbi ülehomme.