Kuidas sa unustasid, Stella? [2018]

11

Peol

Olime jõudnud lõpuks kohale. See oli nende poiste mingi sõbra maja. Muusika oli päris vali. Tundus, et pidu ei olnud väga kaua käinud, sest inimesed olid veel kained. Mina muidugi läksin ja võtsin kohe endale juua. Siidrit. Istusin kohe selle tüübi juurde, kes mind siia kutsus. Ta ütles:"Sorry, et ma ennast ei tutvustanud. Minu nimi on Kaspar"
"Minu nimi on Stella" tutvustasin siis ka ennast. Võtsin lonksu oma joogist aga ma ei saanudki aru, et ta märkas minu käel olevaid arme.
"Miks nii kena tüdruk ennast lõigub?" küsis ta siis minu käest.
"Ah, see ei ole midagi. Minevik juba" valetasin natukene. Mul tõesti ei ole tuju mingile võõrale oma muresid kurtma hakata eriti veel siis kui ma seda juba eile tegin ja poole toredamale kutile. Aga siis ta vaatas mu jooki ja ütles "Lahja kraam ma lähen toon paremat".
No las ta siis läheb. Mul ongi vaja oma muresid uputada. Ja ta tuligi tagasi kaks topsi käes.
Stella:"Mis joogid need on"
Kaspar:"Arva ära"
Nuusutasin siis natukene oma jooki ja võtsin väikse lonksu. "Rumm cokaga?"
Kaspar:"Õige vastus."
See ei jäänud mu viimaseks joogiks. Sellele järgnes veel teine, kolmas ja nii edasi kuniks olin juba päris jopsis. Poisid mängisid kabet ja ma otsustasin ühineda. Muidugi ei olnud see tavaline kabe. Mäng seisnes selles, et nuppude asemel olid viina ja viski klaasid ja iga kord kui sa vastase nupu maha võtsid pidid selle joogi ära jooma. Mina sain oma nupputeks viski, see tähendas seda, et ma pidin viina hakkama jooma. Ma polnud üldse õnnelik selle üle. Aga otsustasin ikka mängida. Ja ma võitsin. Olin ikka päris täis aga ma ikkagi ei lasknud ühel tüübil endale kätt püksi ajada. Virutasin talle kohe tugevalt käega ja selle peale ta haaras mu käest:"Sina tüdruk teed mida mina tahan"
Stella:"Aga mis siis kui ei tee"
"Siis läheb sul halvemini kui sa ootata oskad."
Kõik ainult vaatasid ja naersid aga ainult kaks inimest ei naernud, Kaspar ja veel mingi tüüp kes meile vahele tuli:"Jäta ta rahule"
"Ja kui ei jäta"
"Siis sa kahetsed seda"
Kõik lihtsalt naersid ja mulle tahtis nutt kurku tulla.
"Kas sa oled ta poiss, et vahele tuled? Või oled kade"
"Jaa kui olengi ta poiss"
Nagu mida? Ta ei ole mu mingi poiss. Mida ta loodab aga ma mängisin kaasa:"Jah ta on"
Siis lükkas see tüüp mind minema, mille pärast ma kukkusin ja see tüüp, kes vahele tuli haaras mu käest ja ütles:"Lähme siit minema"
Olime jõudnud õue. Ta tundus kuidagi teistsugune. Selline ei sobi üldse peole minu meelest. Võtsin siis julguse kokku ja küsisin:
"Mis sa siin teed?" Ja ta vastas "Niisama, sõbrad tahtsid tulla. Kutsusid minu ka kaasa aga ma pole jõudnudki ennast veel tutvustada. Minu nimi on Brian."
"Minu nimi on Stella"
Brian:"Miks nii kena tüdruk sellistes kohtades ennast täis joob?"
Ta küsis seda kuidagi irooniliselt. See küsimus ehmatas mind natukene isegi. Mis mõttes mina olen kena? Ja miks ma ei või siin juua. Tahtsin ta põrgusse saata, et mis ta ikka uurib aga ta oli juba nagu selle küsimuse ära unustanud. Oota! Aga kuhu ma ültse temaga praegu kõnnin? Mu kodu on ju teisel pool aga ma ju ei saa ennast sellisena empsile näidata.

Stella:"Kuhu me lähme?"

Brian:"Ma ei tea. Mina igatahes kavatsen koju minna. Tuled ka?"

Stella:"Ma ei tea. Mu ema vist lööb mu maha kui ma koju lähen."

Brian:"Tuled siis?"

Stella:"Olgu"

Aggh... Kui loll ma olen. Lähen mingi võõra tüübiga mingisse võõrasse majja. Tegelikult ma ju isegi ei tea kas majja või korterisse. Võibolla ta tahab minult midagi? Äkki ta tahab mind ära vägistada? Miks ma üldse lähen?
________

Olime jõudnud lõpuks kohale. See maja oli päris suur ja uhke. Ta on rikas? Selline mind küll vist vägistama ei hakka? Mis siis kui ta vanemad kodus on? Need kohe ju mõtleks, et me oleme paar. Ma isegi ju ei tea teda. Ta välimusel pole tõesti viga aga mulle meeldib Karl. Jah ma just ütlesin selle välja. Ma olengi armunud. Aga siis taipasin Brianilt küsida:"Kas su vanemad on kodus?"
Brian:"Ei. Elan koos isaga ja tema on praegu Rootsis töö asjus."

Astusime uksest sisse. Kõik oli väga ilus. Kuigi mu silm väga palju ei seletanud. Selle ajan ma viina süüks! Uhke maja oli. Koridoris oli suur peegel, mis kattis põhimõtteliselt kogu seina.
"Kuhu ma oma kingad panen?" Küsisin ma tema käest oma kingi jalast ära võttes. Tema juhatas mind garderoobi. Seal oli lihtsalt väga väga palju jalanõusi. Kas nad tõesti elavad ainult isaga koos? Seal oli jalanõusi sajale inimesele ja kõik need olid ainult meestele.
"Jäädki siia või?" Küsis Brian.
Ärkasin oma mõtetest üles. "Tulen kohe"
Aga tuntsin kuidas mu kõhus kõik keerama hakkas. Karjusin veel kiiresti :"Kus WC asub?" Tema näitas käega järgmise ukse juurde ja kui ma sinna jõudsin siis kõik mu sisikond tuli välja. Natukene küll liialdan ainult need pannkoogid, sest muud ma pole viimasel ajal söönud.
Kuradi viin! Astusin uksest välja ja ma nägin kuidas Brian istub elutoa diivanil ja klõpsib puldiga kanaleid edasi. Istusin temast natukene eemale aga ikkagi sinna samale diivanile. Hoidsin peast natukene kinni ja väga halb oli olla.
Brian:"Tuletan meelde, et rasedusega ei tohi juua" Ta näol oli väike irve ja oli näha, et ta ei mõelnud seda tõsiselt. Aga ikkagi teesklesin solvunut ja viskasin teda padjaga, mis oli lähim asi mille ma kätte sain. "Ise oled rase"
Aga tema ainult mugises:"Ära loodagi sinu eest ma sünnitama ei hakka" ainus asi, mis ma ütlesin oli "Jobu". Siis tekkis hetkeline vaikus. Aga siis ta küsis:"Kus sa magada tahad?"
"Mina ju ei tea, kus ma võiksin?" Seda natukene ülbel häälel öeldes.
Brian:"Vali välja"
Nõustusin ja me käisime igal pool seal majas läbi. Nägin ise ka tema tuba. Kui me sinna tuppa astusime mainis Brian:"See on minu kuningriik. Mulle pole palju vaja". See oli tõesti teistsugune. Teised toad olid sellised kuninglikud  aga tema oli selline tavaline. Moodne aga ikkagi erinev. Brian ütles veel:"Selle tuba on minu enda valitud tapeetide ja värvide ja..." nii ta võiski edasi oma tuba kiitma jääda aga mina katkestasin teda "Sinu ja su isa maitse on ikka väga erinev". Brian:"Jah on, ja mitte ainult see"
Stella:"Mis veel?"
Brian:"Iseloomud ka"
Ma parem ei hakkanud rohkem midagi uurima.
Edasi me käisime kõik ülejäänud toad ka läbi ja tõesti see maja oli väga suur. Valisin välja kõige viimase toa. See oli kõige uhkem.

Brian:"See tuba kuulus mu emale" ta näoilme muutus kohe nukramaks.

Stella:"Oih, sorry ma valin mingi teise toa välja kui soovid aga mis temaga juhtus?"

Brian:"Ei sa võid siia jääda kui soovid"

Stella:"Kohe kindlasti mitte. Ma ju näen sa ei soovi seda. Ma võtan selle järgmise."
Ja juba ma kõndisin sealt toast välja järgmisesse tuppa. Brian järgnes mulle ja näitas mulle kus tekid, padjad ja muud asjad on.

Stella:"Aga mis su emaga juhtus"
Jälle ta muutus nukraks. Ta emaga on raudselt midagi juhtunud.

Stella:"Sa ju võid mulle rääkida"

Brian:"Ta hukkus avariis"
Ma ei tea kas mulle ainult tundus või tal päriselt muutusid silmad vesiseks.

Stella:"Ma poleks pidanud küsima"

Brian:"Ei ole midagi, head ööd siis!

Stella:"Head ööd!"

Aga ma ei läinud veel magama. Ma tegin omale voodi korda aga siis läksin terrassile. Jah, minu toast sai terassile minna. Sellepärast ma tahtsinki tema ema tuppa või siia tulla. Seal oli ka väike laud, mille peal oli suitsupakk. Kas Brian suitsetab?Ma lihtsalt võtsin sealt pakist ühe. Loodan, et keegi aru ei saa.
Siis ma hakkasin mõtlema. Kaks poissi kellega ma viimase kahe päeva jooksul kohtunud olen, nende mõlema emad on surnud. Natukene kahtlane.
Vaatasin kella. Kell oli 5. Kurat mul on ju tänane ülesanne tegemata. Võtsin kähku telefoni aga sõnumit ei olnud tulnud...

💕💕💕
Aitäh lugemast