Kuidas sa unustasid, Stella? [2018]

1

.....................

"See kõik on läbi. Ma ei taha olla kõigi vihavaenlane, sellepärast, et ma sinuga koos olen. Lihtsalt kõik on minu peale vihased. Mitte ainult Emily. See oli üks suur viga" karjusin ma Hendryle.
Hendry: "Ma ju armastan sind. Ma tean, see mis me või õigemini mida mina Emilyle tegin ei olnud õige, aga ma ei suutaks enam ilma sinuta elada! Palun jätame kõik nad ja lihtsalt oleme koos. Meil nagunii pole enam kedagi teist. Ma olen nõus sinu nimel oma sõpradest ja kõigest loobuma."
Stella: "Sa peaksid minema ja Emily käest vabandust paluma või noh tegelikult me mõlemad. Ma ei taha, et sa peaksid minu nimel kõigest loobuma."
Hendry: "Ei, ma armastan ainult sind"
Stella: "Ja veel mingit sadat tüdrukut. Usun ma sind jee..."
Hendry: "See on tõsi."

Või noh tegelikult kui ta oli minu pärast juba nii paljude inimestega tülis ja kõik vihkasid teda sellepärast, et ta minuga koos on siis miks ta ei peaks mind armastama? Jah, ta on olnud paljude tüdrukutega aga nüüd on ju teistmoodi. Aga ikkagi on mul süümepiinad. Ma lõin oma parima sõbranna poisi üle. Olen kõige halveim sõbranna või nüüdseks juba endine sõbranna. Miks ma nii pidin tegema. Enem oleksin pidanud elu lõpuni vallaliseks jääma kui seda tegema. Aga taipasin, et olin juba kauaks mõtlema jäänud.

Hendry: "On kõik korras?"
Stella:" Jaa, ikka lihtsalt ma jäin mõtlema."
Hendry: "Luba, et sa ei jäta mind"
Stella: "Olgu aga sa palud ikkagi Emilylt vabandust"
Hendry: "Ja, Ja kuidas printsess käsib"
Stella: "Printsess?"
Hendry: "Ah, Jah sorry minu printsess"
Ma vihkan kui ta mind niimoodi kutsub. Ma tean ma olen imelik. Teised tüdrukud oleks sellepeale punastama hakkanud.
Stella: "Sa tead, et mulle ei meeldi kui mind niimoodi kutsutakse"
Hendry: "Okay, okay sinu võit."
Stella: "Ma peaksin koju minema ema juba ootab."
Tegelikult tahtsin oma voodisse pikali heita ja lihtsalt mõelda mida edasi teha. Ja vanemad minust eriti ei hooli või noh tegelikult isaga saan päris hästi läbi aga teda pole kunagi kodus, sest ta töötab Soomes ehitajana ja käib korra kahe nädala jooksul kodus. Ema töötab müüjana ja lihtsalt ma ei tea aga mul on tunne, et ta ei saa tööl ennast joodikute peal välja elada, kes võlgu ja odavamat õlut käivad kauplemas (või midagi sellist), sest klient on ju kuningas ja sellepärast ma tunnengi, et kogu tema viha saan mina enda kaela. Aga mis sellest...Ju siis minu elu ongi loodud selleks.

Hendry: "Ma viin su koju"
Stella: "Ei ole vaja, ma niigi paks pean jalutama ka natukene" ütlesin seda naeratates.
Hendty: Sina ja paks? Sul hakkab varsti nina kasvama valetamisest nagu buratinol."
Me naersime ja pika nurumise peale ma olin nõus, et ta mu koju viib."

Jõudsime minu maja juurde. Väike aga mulle meeldib. Ahhh...Kurat mul läks ju meelest ära, et ema on kodus. Ta on ju täiega selle vastu, et mul on poiss enne täisealiseks saamist või nii... Ta ei taha, et ma käiksin tema jälgedes. Tema esimene poiss hakkas jooma ja nii see jätkuski kuni ema ta maha jättis. Nagu miks ta arvab, et mina samasuguse jobu otsa peaks komistama?

Ütlesin Hendryle headaega ja astusin toa uksest sisse. Ema istus laua taga ja vaatas aknast välja. F*** ta kohe kindlasti nägi meid. Võtsin oma vansid jalast ja hakkasin minema oma toa poole.

Ema: "Oota, Kas keegi räägiks mulle ka midagi?"
Ah..krt kaks varjanti kas nüüd tuleb jälle pikk loeng mulle kui halvad inimesed need poisid olla võivad või ta lihtsalt sõimab mul näo täis. Panin täppi see teine varjant oli õige. Nagu miks mul ei või kedagi olla? Nagu tal endal on ka mees ja veel kui tore ja hea aga ise ta seda ei näe. Isegi sellisel juhul on minu arvates naine see suhte halvem pool. Aga noh mis mina selle kohta öelda saan. Isa käib harva kodus ja siis nad ka ainult tülitsevad. Nagu miks nad siis üldse koos on? Et teineteise peale karjuda ja oma viha välja elada? Ah..Tahaks tegelt juba täisealine olla ja kuhugi teise maailma otsa kolida. Eemale kõigest. Noh tegelt võibolla mitte kõigest. Mitte Hendryst aga see pole ka veel kindel.

Ema: "Mis sul selle peale öelda on?"
Ta ütles seda vihaselt ja kõvasti nii, et ta katkestas mu mõtlemise.
Stella: "Ah mida?"
Ema: " Koduarest 3 kuud. Kuniks õpid käituma. 15 aastat kasvatamist ja mis on tulemus? Ainult hallid juuksed ja läbi närvid! Kas selleks ma sind sünnitasingi või? Oleks pidand ikka aporti tegema. Oleks ühe asjagi elus õigesti teinud!"

Mul hakkasid pisarad voolama. Ja ma jooksin oma tuppa. Kuidas ta saab mulle niimoodi öelda. Võibolla ma polekski pidanud sündima või hoopis TEMA ei oleks pidanud sündima poleks minu muresid, teda oma näruse kasvatamatu lapsega ja isa oleks kindlasti leidnud omale parema naise keda ta oleks väärinud. Tal oleks kindlasti mitu toretat last ja armastav naine mitte vihane vanamoor ja kasvatamatu jõmpsikas.

Elamissoov kadus minu mõtedest. Kelle või mille pärast peaksin ma siin ilmas edasi elama?

Ma märkasin ziletitera oma laua peal. Ma ei tea mis mul hakkas. Lihtsalt käsi kohe tahtis sinnapoole...Haarasin žiletitera. Tahtsin hakata ennast lõikuma. Ma olen alati arvanud, et lõikujad (või kuidas neid kutsuda) lõiguvad ennast tähelepanu pärast ja suurustavad kõike üle aga nüüd ma hakkasin neid mõistma. See tundus sellel hetkel ainuke võimalus. Aga siis hakkasin ma mõtlema oma isa ja Hendry peale. Äkki Hendry tõesti armastab mind. Teeksin talle haiget kui ma sureksin? Ta on niigi kaotas minu pärast oma tüdruku ja veel paljud tüdrukut kindlasti ei tahaks teda kui mind ei oleks lihtsalt sellepärast, et ta mingi petab tüdrukuid või noh tegelt ta tegi seda ka enne. Võibolla ta petab mind ka. Aga ikkagi kui isegi Hendryl minust kahju ei oleks siis kindlasti mu isal oleks. Ta on ainus kindel inimene minu elus. Mis sest, et ta nii kaugel on. Mu mõtted veeresid minu ja isa mälestuste peale kui ta veel Eestis töötas. Kuidas me koos lauamänge mängisime ja kuidas me koos koguaeg jalgpalli vaatasime ja kuidas me alati erinevate meeskondade poolt olime. Alati kui minu lemmikud võitsid norisin mina isa kallal, et kuidas tema meeskond nii kehva oli ja seda tegi ka temagi. Ma tahaksin väga vanu aegu tagasi. Tahaks jälle olla õnnelik, naerda kiljata ja lihtsalt olla, olla mina ise.

💗💗💗

See on minu esimene raamat nii et olge natuke leebemad
(Kui keegi üldse viitsib oma aega kulutada minu raamatu lugemisele)
Aga kui meeldis ss kindlasti vote, comment ja follow
Ja kindlasti andke komentaarides teada kuidas meeldis või mida peaksin muutma aga tnx kui te viitsisite lugeda💗