Jim Taylor {estonian version} COMPLETED

Peatükk 27 - "Aastate terror" {estonian}

(Tegevus käib läbi politseiniku Joe McWelli silmade.)

"Mac, too mulle palun vett. Siin läheb põnevaks," sõnas Joe Maci otsa vaadates, kes seisis tema kõrval.

Joe ja Mac olid politseinikud, Peter Taylori kolleegid. Saabunud oli see päev, mil jaoskonnas toodi üleskuulamisele Rachel Calwood ja Michael Phillis. Kurjategijad on peamiselt kahtlustatud Jim Taylori röövimises ja tema peal vägivalla kasutamises kuue aasta jooksul.

Poiste puhul ei olnud oluline, kumb andis teisele korraldusi. Siiski tegutses teine juhiste järgi. Mac noogutas Joe'le ja kõndis siis ruumist välja.

Ruum oli väike ja kitsas. Selle interjöör koosnes vaid ühest lauast ja neljast toolist selle ümber. Ühe seina asemel asetses justkui peegel, mis peegeldas tagasi üleskuulamise ruumi. Tegemist ei olnud siiski ainult peegliga. Teiselpool oli siiski aken, mille läbi nägi ülekuulamist kas politseidirektor või süüdistaja.

"Nii siis," Joe köhatas kui Rachel Calwood oli toodud ülekuulamis ruumi. "Rachel Calwood!".

"Kuulan, ilus poiss," vastas naine ja istus laua taha.

"Ära isegi hakka..." sõnas Joe kulmu kortsutades.

"Mis viga? Olen näinud, kuidas sa mind vaatad. Sa justkui sööd mind enda silmadega. Teeme ehk kähku, eks? Lased mu vabaks," lausus naine.

Mac sisenes ruumi tagasi kolme veepudeliga. Kusjuures, üks neist oli Racheli heidutamiseks. Enne ei ühtegi lonksu vett, kui aus ülestunnistus on toimunud.

"Aitäh, Mac!" naeratas Rachel kätt välja ulatades.

"Sina ei saa midagi," lausus Mac konkreetselt ja asetas veepudelid lauale. "Vähemalt esialgu. Enne tuleb kõik ausalt üles tunnistada,".

"No jah," ohkas naine.

Mac istus laua äärde, Joe kõrvale.

"Alustame siis," sõnas Joe ja keeras ühel veepudelil korgi pealt ning võttis sealt sõõmu.

"Mida ma ütlema pean?" Rachel sättis end mugavalt istuma. Asetas käed risti rinnale ja lõi näole edeva naeratuse.

"Otsast peale. Mis täpsemalt juhtus kuus aastat tagasi. 14. märtsil?" küsis Joe.

"See on kaua aega tagasi. Ma ei mäleta," lausus Rachel.

"14. märts, kurat võtaks!" karjatas Mac.

"Okei, selge. Jim Taylori teise kuu sünnipäev oli. Hmhm," naine noogutas aeglaselt ja pööritas hetkeks silmi. "Te teate juba, et me olime Peteriga abielus,".

"Ja ta jättis su maha," täpsustas Joe.

"Jah, jättis maha. Kuradi tõbras! Jättis maha jah. Ma jälgisin teda. Väga kaua jälgisin. Jalutasin parasjagu samas pargis, kus nad sünnipäeva pidasid," tõstis Rachel häält.

Joe mainitud fakt, et Peter oli Rachelist lahti öelnud, vihastas naist.

"Edasi...".

"Nägin, kui õnnelikud nad olid. See kuradi lipakas ei jätnud Peteri suudlemist ja musitamist. Kallistasid nagu mind poleks kunagi Peteri elus olnudki. Mul ei jäänud muud üle, kui kuskile lähedusse muru istuda ja oodata hetke, mil ta üksi jääb...". "Seda muidugi ei juhtunud,".

Joe kirjutas kõik faktid ja täpsustused üles, mida Rachel tollest päevast mäletas.

"Ja siis tuli mul palju parem mõte. Jim röövida. Ta oli nii abitu ja liiga väike, et liigset kisa teha," naeratas naine. "Nii ma siis ootasin, et lapsed hetkeks Jimi üksinda jätaksid. Ega Sarah ja Peter samuti head lapsevanema tööd ei teinud. Nad isegi ei jälginud lapsi,".