Jim Taylor {estonian version} COMPLETED

Peatükk 10 - "Lähemale" {estonian}

"Rachel Calwood kuuleb..." kõlas teiselpool kõnet.

"Rachel?" Peter vastas telefonis olevale naisterahvale. Siis kõne katkes.

"Kurat!" vandus mees ning helistas tagasi. Nüüd ei vastanud tema kõnele enam keegi. Kui Rachel oli süüdi Jimi röövimises ja tema vägivallatsemises, pidi naine just selle pärast kõne lõpetama. Rachel oli siiki Peterist sisse võetud. Kui tal midagi varjata poleks olnud, poleks ta kõne lõpetanud. "Ta ei vasta enam telefonile,".

"Ma helistan ise. Ta ei tea mind," sõnas Mac ja kõndis Peteri juurde, et naise numbrit saada. "Välja lülitatud,".

"Pean haiglasse sõitma. Äkki Jim oskab mulle öelda, kas temaga oli ka koos tema nii-öelda ema," sõnas Peter. Surus veel meestega kätt ja lahkus nende kabinetist.

Kiirel sammul kõndis Peter enda autoni ja sõitis haiglasse.

"Doktor Hernandez," hüüdis Peter ja jooksis doktori poole.

"Härra Taylor. Hea teid näha," sõnas doktor.

"Kuidas mu poja tervis on?" küsis mees.

"Ta kosub. Vähe haaval, aga paraneb. Tema haavad on hästi paranemas, kuid hetkel puhkab ta enda palatis," seletas doktor.

"Kas ma võin teda näha? Asi on väga oluline," Peter hingeldas.

"Mis lahti?" küsis doktor Hernandez.

"Selgusid mõned asjaolud. Jimi kehalt leitud sõrmejäljed kuuluvad minu eks-abikaasale. Rachel Calwoodile. Ma sooviksin Jimilt küsida, kas ta mäletab naisterahvast,".

"Tulge minu järel," sõnas doktor ja juhatas Peteri oma lapse palatisse.

"Jim, kallis..." naeratas Peter palatisse astudes. Jim vaatas Peteri poole ega olnud inimesest sugugi vaimustuses.

"Jim. Poiss. Mul on sulle mõned küsimused," naeratas doktor poisile ja istus tema voodi äärele. Jim naeratas doktorile vastu, kuid ei vaadanud enda isale otsa.

"Jim. Kas sa mäletad ühte tädi, kes sulle haiget tegi?" küsis doktor. Jim näris vaikselt enda küüsi ja vaatas siis altkulmu doktorile otsa. Poiss noogutas.

"Kas sa tead, mis ta nimi oli?" päris doktor küsimist. Peter tema kõrval seistes.

Jim vaid kehitas õlgu.

"Milline ta välja nägi? Pikk? Paks? Ilus?" küsis Peter vahele. Jim vaatas teda endiselt kui võõrast inimest.

"Ilus tädi..." Jim vastas vaikselt.

"See on väga hea, doktor. See pidi olema Rachel, kes Jimile haiget tegi. Aga ta ei olnud üksinda," sõnas Peter tasasel toonil doktorile. Doktor nõustus tema jutule noogutusega.

"Sa oled väga tubli, Jim. Aitäh sulle," vastas doktor, tõusis püsti ja tegi Jimi laubale musi. Jim naeratas. Poisi isa seisis vaid kõrval, kurva ilmega. Ta oleks tahtnud nii väga enda poissi kallistada ja teda musitada. Jim oleks tema tegudele ilmselt vaid negatiivselt vastanud.

Doktor saatis Peteri palatist välja.

"See oli tõesti nii. Naisterahvas, ilmselt teie eks-abikaasa, on asjaga seotud. Kas temast on olnud midagi kuulda?" küsis doktor Peteriga koridoris seistes.

"Kahjuks ei. Ma sain sekundiks Racheliga kontakti, aga sellega ka kõik piirdus. Ta lülitas enda telefoni välja ning isegi teised politseinikud ei saanud teda enam kätte. Ilmselt üritab Rachel maalt lahkuda," vastas Peter.

"Loodetavasti ei. Ta ei pruugi teada, et teda üritatakse kätte saada just sellepärast, mida ta teie pojaga tegi. Ja tõendid, et see just tema oli, pole. Jimi segane kirjeldus. Prokuröör ei pruugi seda võtta tõestusena," seletas doktor.

"Nad peavad. Racheli peab tagaotsitavaks kuulutama. See oli raudselt tema," ohkas Peter.

"Ma usun teid, härra Taylor! Kas te puhata olete saanud viimased poolteist nädalat?" küsis doktor.

"No jah. Veidi. Ma suudan mõelda ainult juhtumi lahendamisele," sõnas Peter.

"Puhake end välja. Juhtumi lahendamine ilma politsei nõusolekuta on ilmselt keelatud. Olge ettevaatlik!" ütles doktor. Peter noogutas. Patsutas meest veel õlale ja siis lahkus.

"Pean koju minema ja Sarahile veidi selgitama," pomises Peter endamisi.

Umbes tunni aja pärast, oli Peter kodus tagasi. Sarah valmistas sel ajal ette õhtusööki.

"Peter? Kas see oled sina?" küsis ta. Leslie roomas uksele Peterile vastu.

"Tere, tibu. Ning jah, Sarah. See olen mina," vastas mees.

Sarah kõndis Peterile samuti vastu ja kallistas teda.

"Sa näed nii räsitud välja. Tule istu. Söök saab kohe valmis," sõnas naine ja suudles meest õrnalt huultele.

"Selgusid mõned niidiotsad..." ütles Peter ja silitas Sarahi põske. "Sõrmejäljed said tuvastatud".

"Nii? Kelle omad? Ega mitte ometi minu venna?" küsis naine. Peter raputas pead.

"Ei ole. Õnneks, aga Thomas sai minult küll korraliku keretäie. Ilma asjata, muidugi. Anna mulle see andeks," Peter naeris. Sarah ohkas vaid.

"Kelle omad siis? Kellegi võõra?" küsis Sarah.

"Rachel Calwood..." Peter ohkas.

"Sinu eks-abikaasa?" küsis naine. Peter noogutas.

"Tema jah. Kuradi mõrd. Me ei saanud temaga kontakti. Mul on tema üks number, aga ta katkestas kõne. Ilmselt tundis mu hääle ära,".

"Mis nüüd saab?" küsis Sarah.

"Politsei tegeleb sellega. Ma ei tea, kuidas. Mina kahjuks ei tea, kus Rachel elab. Käisin ka Jimi vaatamas...," seletas mees. "Ta ütles, et talle tegi haiget üks naisterahvas. Ilmselt Rachel,".

"Muidugi tema. No, mõtle, kui hull ta su järgi oli. Sa jätsid ta maha ja asus siis su perekonnale kallale," ütles Sarah ja kallistas enda meest tugevalt.

"Kuradi nõid tegi mu lapsele haiget. Loodan, et võimud saavad ta kätte ja ta mädaneb vanglas. Ma ei anna seda talle kunagi andeks," sõnas Peter, Sarahi tugevalt kallistades.

Peter oli maruvihane, kuid sai aru, et peab enda naist ja lapsi kaitsma. Kui Rachel on välja ilmunud, ei pruugi ta põgeneda. Ta võib Peteriga varsti kontakti otsida.