Jim Taylor {estonian version} COMPLETED

Peatükk 7 - "Morton Grove" {estonian}

"Sarah, kas sa arvad, et ma jaksan oodata? Meil on tõendeid vaja. Ma tean, millest ma räägin. Meil on vaja sõita Morton Grovesse,".

Peter ja Sarah lahkusid tagasi koju peale arutelu. Sel õhtul ei helistatud ka haiglast neile keegi. Peter sai end rahulikult välja puhata üle pika aja. Saabus uus hommik. Muidugi olid nad mõlemad juba varakult üleval, samuti ka Leslie. Lapsel olid hakanud esimesed hambad tulema, mis tekitasid igemevalu ja kõrget palavikku.

"Peter, kas sa tuleksid, palun, hommikust sööma?" hüüdis Sarah köögist. Peter istus elutoas diivanil ja jälgis telekast uudiseid.

"Kas kohvi on?" vastas Peter hoopis selle peale.

"Sinu jagu on. Palun tule kööki," Sarah ilmus elutoa uksele.

"Hmm... Ma panen kohvi termosesse ja lippan Morton Grove'sse. Ostan hommikusöögi kuskilt mujalt," sõnas Peter.

Jätkame maiste uudistega. 6 aastat tagasi läks Wilmette's kaduma 2 kuune imik. Vanemate sõnul leiti Jim Taylor mõni päev tagasi ühest mahajäetud maja keldrist. Kusjuures, majas polnud hingelist, aga maja ise nägi hea välja. Jim Taylor toimetati taastusravi kliinikusse Morton Grove lähedal. Poisil leiti vägivallatunnused ja tema suhtes alustati menetlust. Kurjategijate nimed pole veel teada.

"Peter!" Sarah asetas enda käed puusa.

"Mida? Ma pean Morton Grove'sse sõitma," vastas Peter.

"Sa pole väga palju söönud viimasel ajal. Tunnen muret su pärast," sõnas Sarah.

"Täna söön," Peter tõusis diivanilt ja kõndis Sarahist mööda kööki. Võttis köögikapist termostassi ja kallas kuuma musta kohvi sinna sisse. Keeras termose kaane uuesti kinni ja liikus koridori.

"Kas sa vajad mind Morton Groves? Ma võiksin Leslie naabrinaise hoolde jätta ja sinuga ühineda," küsis Sarah ja tõstis Leslie sülle.

"Ei. Ma teen seda üksinda. Üksinda liikuda seal on turvalisem. Lihtsalt igaks juhuks kui keegi peaks sinna tagasi tulema. Kavatsen kurjategijale üksinda kätte maksta, siis on mu süda rahul," vastas Peter jalatseid jalga pannes.

"Olgu nii, aga helista kui vajad," ütles Sarah. "Ütle issile tsau," ja vaatas Lesliele otsa.

Peter andis mõlemale väikese musi, haaras esikukapilt enda termose ja rahakoti ning suundus välja.

Peter tõmbas autorooli taga korraks hinge ja võttis termosest kohvisõõmu. Ta teadis, et tuleb pikk päev, aga kõigepealt tuli kuskilt bensiinijaamast midagi süüa osta. Kõht oli tõeliselt tühi.

Õnneks bensiinijaam asus üsna lähedal, mõnesaja meetri kaugusel. Mees tankis ka seal oma auto ja ostis tankla poest pähkleid, kaks hot-dogi ja mineraalvee. Bensiinijaamas tal aega polnud kõht täis süüa, seega otsustas ta toitu tarbida teel Morton Grove.

Mõne kümne minuti kaugusel olev maja on endiselt piiratud kriminaal siltidega. Peter parkis enda auto eemale, et keegi kahtlustama ei hakkaks. Ta võttis autost kaasa binokli, terava kööginoa kaitsega, suure luubi ning telefoni. Igaksjuhuks kui tema ei saa midagi ette võtta, aga tõenditest saab alati sellega pilti teha.

Ta hiilis vaikselt maja tagant ja otsis varuväljapääsu. Sellistel vanadel majadel oli see kindlasti olemas. Keegi ei tohtinud teda ka näha. Peteril õnnestus ühest katkisest aknast sisse pääseda, millest ta muidugi ta pilti tegi. Jim toodi välja välisuksest, seega kuidas aken purunes - oli juba küsimus.

Peter sisenes majasse akna kaudu vaikselt ja aeglaselt. Vaatas siis korraks ringi, tuba oli üsna valgusrikas. Sellegipoolest otsustas ta kardinad ette tõmmata, et keegi teda ei märkaks. Väljas oli niigi valge ja valgus pääses tuppa sellegi poolest.

Mees pani kätte enda mustad kummikindad ja asus ringi vaatama.

"Nonii, ma loodan, et leian siit midagi," ütles Peter endamisi.

Ta kõndis esmalt vaid ringi ja vaatles asju kappidel ja laudadel. Nõud, söögiriistad, erinevad klaasist kausid. Kes siin elada võis?!

Peter avas kapiuksi ja otsis erinevaid niidiotsi, mis võiksid viidata kurjategijatele. Kapid siiski sisaldasid vaid vanu raamatuid, esemeid ja laudlinasid. Erinevad peekrid ja veiniklaasid. Ta käis vatitikkudega üle erinevaid esemeid, lootes, et see võib avastada uut DNA'd.

Vanad ajalehed, telekapuldid ja veepudelid. Nendelt kõigilt võis leida nii mõnedki jäljed.

Peter vaatas veel ringi. Sisustuselt oli mööbel vanaaegne. Majast võis leida nii mõnedki antiiksed esemed. Kes iganes siin elas varem, ei tahtnud sugugi uuendustega kaasas käia.

Mees liikus erinevatesse tubadesse. Köök oli ruum, mis haises tohutult rupskite ja vanade toidujäätmete järgi. Lõhnad ajasid Peteril südame tõsiselt pahaks, et ta pidi enda suud katma enda musta värvi nahktagiga. Ta pistis nina krae sisse, kuid ei loobunud asitõendite otsimisest.

Vanad hallitama läinud nuudlid ja makaronid. Mustad nõud vedelesid endiselt kraanikausis. Olukord oli nii jälk, et Peter pidi mõne aja pärast ruumist välja jooksma.

"Kelder," Peterile tuli meelde.

Ta otsis väljapääsu allkorrusele. Vaiba alla põrandasse oli tehtud luuk, millel oli kett puruks lõigatud. Politseinikud muidugi, kuidas muidu nad oleksid sealt alt Jimi välja toimetanud.

Peter avas luugi ja avastas, et redel on sealt eemaldatud. Õnneks ei olnud sügavus palju ning ta hüppas ettevaatlikult alla. Keldris oli valgust juba vähem, mees pidi võtma taskulambi abiks.

Keldri seinad olid kivist. Erinevad kriimustused seinal. See võis olla tema laps, kes need tekitas. Põrand oli tehtud vaid liivast ja vaadates seal natuke rohkem ringi, leidis Peter maast lutipudeli. Ilmselt pudel, millega üritati Jimi toita. Inimene, kes tegi Jimile nii palju haiget, üritas teda ka elus hoida.

Liivasel põrandal võis leida ka erinevaid pabereid, millele oli joonistatud segased kujundid ja inimkujud. Jim?

Pliiatsid olid tühjaks joonistatud. Ühesõnaga oli kelder üsna kõle ja tühi. Vaid mõned esemed; Peter otsustas uuesti üles ronida ja sealt veel asitõendeid otsida.

Ettevaatlikult üles roninud, sules ta uuesti luugi ning lükkas vaiba eemale, mis enne seda kattis. Elutoas nägi Peter erinevaid kappe, võib-olla siiski ta leiab sealt midagi. Kurjategijad pidid end hästi varjama, aga mitte hästi, et nad endast märke üldse maha ei jätnud.

Tuulates erinevaid sahtleid, leidis Peter küll erinevaid puhtaid pabereid aga ka majalepingu. Maja omas keegi Frederic Vockstein. Kas see võiski olla peamine kurjategija? Peter otsustas asjades edasi sorida.

Lõpptulemus oli üllatav. Peter võttis välja ühe paksu albumi ja istus põrandale, et seda lähemalt uurida. Esimesed kümme albumilehte olid tühjad. Ei ühtegi pilti nende vahel. Sirvides albumit kiirelt, leidis Peter siiski ühe pildi, mis oli tagurpidi. Taha oli kirjutatud 14.märts 2010.

"Sama päev, kui Jim rööviti..." Peter sosistas vaikselt.

Peter pööras aeglaselt pildi ümber ja pildil oli perekond. Taylorite perekond. Peter, Sarah ja väike Jim 2 kuusena nende vahel. Õnnelikult fotograafi poole vaatamas. Nende enda maja ees. Kuidas see pilt sellesse albumisse sattus?

"Selle pildi tegi ju... Sarahi vend Thomas. Thomas Vockstein," Peter pomises.