Jim Taylor {estonian version} COMPLETED

Peatükk 8 - "Vockstein" {estonian}

"Selle pildi tegi ju... Sarahi vend Thomas. Thomas Vockstein," Peter pomises

Peter tõusis püsti ja haaras kaasa pildi, mille ta oli just hetk tagasi leidnud ning pani tühja pildialbumi tagasi sahtlisse. Ta võttis kaasa kõik ülejäänud tõendid ja suundus rahulikult majast välja enda auto poole. Käivitas selle ja sõitis koju.

Ilma tere ütlemata, asus ta kodus Sarahit otsima.

"SARAH!" karjus ta ning otsis Sarahit igalt poolt. Sarah väljas Leslie toast.

"Tasa, Peter. Leslie jäi just magama," vastas Sarah.

"Ma tahan sinuga rääkida," ütles Peter ja läks elutuppa, istus diivanile. Sarah järgnes talle ja istus oma mehe kõrvale.

"Mis lahti on?" küsis naine.

"See juhtus," ütles Peter ja võttis taskust Morton Grove majast leitud pildi.

"Need oleme ju meie," sõnas Sarah.

"Jah... ja kes selle pildi tegi?" küsis mees. "Mõtle hoolikalt,".

"Minu vend. Thomas, muidugi," naeratas naine. "Ilus pilt meist,".

"Nii ja ütle, mida tegi see pilt majas, kus hoiti Jimi?" vaatas Peter oma naist kahtlustavalt.

"Mismõttes?" Sarah oli segaduses.

"Ma leidsin selle pildi majast, kus Jimi hoiti. Elutoa sahtlist. Mida pidi tegema see pilt seal sahtlis?" Peter tõstis häält, kuid Sarah üritas teda maha rahustada.

"Kas sa arvad, et minu vend..." Sarah vaatas pilti ja siis murelikult Peterit.

"Ma ei arva midagi. Hetkel, vähemalt. Kas sa tead, kus Thomas hetkel on?" küsis Peter.

"Eem... Muidugi. Ta elab Chicagos. Üksinda. Ta on poissmees, sa tead ju seda," vastas naine.

"Anna ta number... või aadress. Ma pean tema juures ära käima," sõnas Peter.

"Kas sa arvad, et MINU vend on selle taga, mis meie pojaga juhtus? Vaevalt küll. Ära ole rumal, kallis," lausus Sarah.

"Mis sa arvad siis, kuidas see pilt MEIST selle maja sahtlisse sattus? Kas me lasime selle pildi ainult endale ilmutada?" küsis Peter. Ta oli jahmunud. Segaduses. Ta ei osanud midagi arvata. Peter teadis Sarahit perekonda, kust ta pärit oli, aga Thomas oli alati see inimene, kes ei ilmunud ei kokkutulekutele ega perekondlikele sündmustele.

"Ei lasknud. Thomas tegi selle pildi, aga ta ise lubas selle kunagi meile ilmutada. Ma ei ole kunagi seda pilti näinud," Sarah silitas aeglaselt pilti, mis endiselt tema käes oli.

"See pilt on tehtud täpselt samal päeval, kui Jim rööviti," seletas mees. "Ja kas sa tead, kes on Frederic Vockstein?".

"Frederic Vockstein... Hmm, minu vanaisa," vastas Sarah.

"Ja kas sa teadsid, et see maja kuulus sinu vanaisale, Sarah? Palun ütle, et sa ei teadnud seda," ohkas Peter.

"Loomulikult ma ei teadnud seda. Vanaisa elas alati vanaema juures. Kui vanaema suri, ei teadnud me vanaisast enam midagi. Ta küll hoidis minu isaga kontakti, aga ei öelnud kunagi, kus ta peale vanaema surma elas," seletas Sarah.

"Ja kas Thomas elas ajutiselt sinu vanaisaga?" päris Peter edasi.

"Mis küsimused need on, Peter?" Sarah tundis nagu oleks ta kurjategija ning politsei oleks teda üle kuulanud. Mingis mõttes vastas see tõele. Peter oli ju politseinik, aga sai puhkust sellest ajast peale kui Jim välja ilmus.

"Vasta mulle..."

"Eeem... Thomas tõesti hoidis vanaisaga tihedalt kontakti, aga ma ei tea, et ta oleks temaga koos elanud. Peter, see on jaburus neid süüdistada. Minu vanaisa on ammu surnud, sa ju tead seda," vastas Sarah.