Jim Taylor {estonian version} COMPLETED

Peatükk 6 - "Detail" {estonian}

"Haiglast helistati. Nad ütlesid, et Jim ei tunne enam enda jalgu,".

"Mine ees. Ma tulen sulle Lesliega järgi, nii pea kui ta ärkab," ütles Sarah diivanilt tõustes. "Meil ei ole aega sättida ja koos sinna sõita,".

Peter noogutas ning lahkus uuesti. Külm dušš jäi võtmata, uinak tegemata. Selleks siiski polnud aega. Oli juhtunud midagi kohutavat. Nende laps ei tundnud enam enda jalgu. Mees istus enda autosse, käivitas mootori ja alustas teed haiglasse tagasi. Sel õhtul ta kiiruspiirangutest kinni ei pidanud. Mehel kulus hoone parklasse sõitmiseks 25 minutit.

"Doktor Hernandez! Doktor Hernandez!" hüüdis Peter üle terve maja kui oli haigla uksest sisse astunud. Doktor Hernandez tormas talle vastu.

"Härra Taylor. Olge vaiksemalt, siin on teisi patsiente ka," ütles doktor.

"Ma olen siin. Mis Jimiga juhtus?" küsis Peter. Ei olnud aega vabandusteks.

"Igatahes," Doktor köhis hetkeks. "Õde kutsus mind Jimi palatisse. Ütles, et Jim on voodist välja kukkunud ja keeldub püsti tõusmast. Me üritasime teda jalule saada, aga ta jalgadel oli maa justkui alt kadunud. Ta ei seisnud enam püsti,".

"Ma tahan teda näha," sõnas Peter. Doktor juhatas ta palatisse.

"Jim. Su issi tuli," ütles doktor. Jim keeras pea Peteri ja doktori poole. Ta ei olnud inimestest sugugi vaimustuses.

"Issi? Ta teeb mulle haiget," ütles Jim õrnal toonil.

"Ei, Jim. Ta on hea inimene. Tema nimi on Peter ja ta on sinu issi," seletas doktor, kes istus nüüd juba Jimi voodi äärele. Peter seisis veidi eemal ja jälgis neid.

"Issi teeb mulle haiget. Ma kaldan väga," noogutas Jim. Doktor võttis Jimi käe vaikselt pihku.

"Ta ei tee sulle haiget. Usalda mind," doktor muigas.

"Jim. Ma armastan sind, laps," ütles Peter, lähenes Jimi voodile veidi ja naeratas õrnalt poisile.

Jim vaatas enda isa veidi alt kulmu. Tema silmis oli näha hirmu.

"Jim. Sa ju tead, et sa võid mind usaldada, eks," lausus doktor vaikselt. Jim noogutas aeglaselt.

"Me ei tee keegi sulle haiget. Tahame sind aidata," lausus Peter ja lähenes veel veidi.

"Aga issi ütles, et ta tahab mulle ainult haiget teha," ütles Jim ja pigistas doktori kätt aina rohkem.

"Jim, kas sa mäletad mis sinuga juhtus? Kuidas sa haiget said?" küsis doktor.

Doktor ja teised olid Jimi juba paar päeva ravinud. Küll aga Jim veetis 2 päeva haiglavoodis ainult magades, aga edaspidi hakkas ta doktorit kartma juba vähem. Meditsiiniõed tõid talle palatisse iga päev erinevaid ja värvilisi mänguasju, mis kellegil oli kodus üle jäänud või millest nende lapsed olid juba välja kasvanud. Nad lootsid leida värvikaid lahendusi Jimi palatisse, lootes võita tema usaldust. Vastasel juhul oleks olnud tema ravimine keerulisem protsess.

"Issi ütles, et ta tahab mulle haiget teha. Ai-ai teha. Ta võttis kõik asjad mu käest ja tegi need katki," kirjeldas Jim vaiksel toonil. "Ai ai teha,".

Peter vaatas tõsiselt doktorile otsa. Keda Jim pidas enda issiks?!

"Hmh. Milline ta välja nägi?" küsis doktor.

"Hästi selline..." noogutas Jim ja ajas käed laiali. "Paks," naeratas ta.

"Peter. Kas sa tead kedagi sellist?" vaatas doktor Peterile otsa. Peter jäi hetkeks mõtlema, aga vangutas pead.

"Tubli, Jim. Sul läheb hästi. Me teeme väikese pausi, eksole. Ma käin hetkeks ära ja kui ma tagasi tulen, siis õpime numbreid," Doktor sasis Jimi juukseid ja tõusis voodilt püsti. Näitas Peterile näpuga ukse poole, mille poole nad mõlemad liikuma hakkasid.

"Mida see tähendab?" küsis Peter.

"Mis?" oli doktor segaduses.

"6 aastat on ta olnud kellegi hulluga. Kus ta niimoodi rääkima õppis?" Peter jätkas.

"Saan aru, Peter. See on uskumatu. Usume, et kurjategijaid võis olla mitu. Täiskasvanud inimesed. Aastatega sa kuuled nii mõndagi sõna. Inetuid. Ilusaid," seletas doktor. "Nagu sa ütlesid, 6 aastat,".

"Ja paks?" Peter sügas enda lõuga. "See on üsna hea kirjeldus,". Doktor noogutas.

"Millest te veel rääkinud olete, kui mind siin pole olnud?" küsis pereisa.

"Noh, protsess on olnud lühike. Me ei saa teha ennatlike järeldusi, kahjuks. Kas te politseiga olete rääkinud?".

Peterile lõi pähe, et ta pole Maci ja Joe käest veel küsinud, kas nad on kuritöö paiga üle vaadanud. Täielikult. Lõplikult. Peterile tundus, et politsei jätab alati midagi rääkimata. Isegi kahtlustused. Põhjendades seda nii: kui miski pole kindel, ei saa ka laotada seda lauale kui fakti. Ta ise oli ju politseinik, ta teadis selliseid asju.

"Jah, olen. Mu kolleegid said teada, et Jimi kehalt leiti sõrmejäljed ning seksuaalne ärakasutamine on välistatud," Peter pidi midagi ütlema. Ta tahtis kuritöö paiga enda silmadega üle vaadata.

"Selge. Ja mis puudutab teie poja liikumist, siis ma pean kahjuks ütlema - Jimi alumine pool kehast on halvatud," vastas doktor ja suunas pilgu kellegi teisele, kes lähenes neile. See oli Peteri abikaasa Sarah.

"Kallis," sõnas Sarah Peterile lähenedes. "Mis on teemaks?".

"Jim, teie poeg, on alumisest keha poolest halvatud," seletas doktor. Sarah oli jahmunud.

"Issand!" Sarah kattis oma näo sõrmedega. "Kuidas ta end tunneb?"

"Ta kirjeldas kurjategijat, Sarah," ütles Peter vahele. "Šokeeritud. Jahmunud. Temas valdab palju tundeid, aga kui ma teda just nägin - ta tundis end üsna normaalselt, aga kartis mind veidi,".

"Poisile manustatakse päeva jooksul rahusteid. See aitab tal keerulistel aegadel endaga toime tulla," sõnas doktor.

"Oh... Keegi vist helistab. Tule minuga kaasa, Sarah," tiris Peter oma abikaasat vaikselt eemale. Liikudes eesruumi poole.

"Keegi ju ei helista sulle, Peter. Miks sa valetasid?" küsis Sarah.

"Sest doktoriga rääkides meenus mulle midagi tähtsat. Kuritöö paik. Mida keegi sellest meile rääkinud on? Mitte keegi, mitte midagi. Me peame esmajoones sinna kiirustama. Tahan selle paiga ise oma silmadega üle vaadata, samal ajal kui arstid haiglas hoopis mänguasju lapsele toimetavad, rahusteid täis süstivad ja politsei ei suuda kiirelt isegi sõrmejälgi tuvastada," kõndis Peter kiirelt, Sarah tema kõrval.

"Sa ei tohi sinna ilma loata minna, Peter, pea nüüd kinni," Sarah oli tõsine Peterile silma vaadates. Ta seisis Peteri ette, et ta selgitaks lähemalt.

"Sarah, kas sa arvad, et ma jaksan oodata? Meil on tõendeid vaja. Ma tean, millest ma räägin. Meil on vaja sõita Morton Grovesse,".