Jim Taylor {estonian version} COMPLETED

Peatükk 26 - "Hetk hellitusteks" {estonian}

"Tere, Jim," lausus Rachel, üksiku laua taga istudes, käed raudades lauale toetudes.

Jim vaatas naisterahva poole ja ehmus.

"Issi?" ohkas Jim.

"Jah, Jim?".

"Ta on paha!" vastas poiss.

Rachel muigas edevalt.

"Teadsin seda..." vastas Peter, põlgus tema silmis.

"Jim, kas sa ei tunne mind ära?" küsis Rachel poisi poole vaadates.

"Issi, ta on paha!" vastas poiss. Ta kattis oma näo kätega.

"Oled sa täiesti kindel, Jim?" küsis Joe.

"Jaa-jaa..." poisi käed hakkasid värisema.

"Kas sa tead, kus ta sulle halba tegi?".

"Kuulge, lõpetage, poisid! Ilmselge, et see naine seal on minu lapse röövimise taga," ohkas mees.

"Iga detail on tähtis, Peter," seletas Mac.

"No ausõna. Kuulake Rachel ja Michael koos üle. Nad räägivad kõigest. Ärge terroriseerige last," tõstatas Peter oma häält.

"Michael on vahi all?" Rachel vaatas kõigile kolmele meesterahvale kordamööda otsa.

"Käes!" Peter suunas nimetissõrme naise suunas.

"Olgu, Peter. Lõpetame. Me teeme kõik, mis meie võimuses. Vii laps ära!" sõnas Joe ja kõndis teiste poole, et nad ruumist välja saata.

Peter haaras poisi ratastoolist ja lasi end sõbral ruumist välja juhatada.

"Joe, ausõna. Ta on selle taga ju. Nägite tema nägu, kui ta kuulis, et tema paarimees on vahi all,".

"Kuulsin. Ja nägin. Peter, ära muretse. Aitäh, Jim! Sa olid väga tubli," Joe kummardas poisi poole. Jim ei olnud Joe tänust kuigi vaimustuses. Ta lihtsalt jõllitas teda, naeratamata.

"Lähme, Jim. Aitab tänaseks," sõnas Peter ja noogutas sõbrale hüvastijätuks.

Peter lükkas ratastooli eesruumi ja siis hoonest välja. Autoni ja aitas siis poisi autosse paigutada. Pani jälle ratastooli kokku, pagasiruumi ja istus siis rooli taha.

"Koju," lausus poiss tagaistmelt õrnal toonil. Peter vaatas tema poole ja pilgutas silma.

Mees käivitas auto ja andis gaasi. Ta ei peatunud enne kui oli Green Bay hoovi sõitnud. Ta aitas Jimi uuesti ratastooli ja lükkas ta siis tuppa. Sarah oli parasjagu diivanile pikali heitnud ja vaatas telekat.

"Sarah!" hüüdis mees tuppa astudes.

"Leslie magab..." vastas naine ja andis signaali teistele vaikselt olemisele. "Kuidas teil läks?".

Jim lükkas enda käte abil tooli diivani juurde ja tegi oma ema juustele musi.

"Emme. Seal oli paha naine. Ma kardan," lausus poiss.

"Mis juhtus?" küsis naine, silitas poisi põlvi.

"Ta nägi Racheli. Ja ta teadis, kes ta on. Õnneks, suutis ta vaos hoida rohkem kui tookord Michaeliga kohtudes. Endiselt, on asjalood selged," seletas mees nende jutule vahele. Sarah ajas end istukile ja tõmbas Jimi enda sülle.

"Kas tõesti, Jim? Sa ei pea kartma. Mitte kunagi enam," ütles poisi ema ja kallistas teda tugevasti.

"Ta naeris mu üle. Kas selle pärast, et ma ei oska kõndida?" küsis poiss.

"Kullake, miks sa nii arvad?".

"Ta naeris. Hästi palju," Jimi nägu oli kurnatud ja õnnetu. Justkui terve maailm oleks tema vastu.

"Kõik saab korda, Jim. Pahad inimesed pannakse sellisesse kohta, kus nad enam välja ei saa," ütles Peter ja istus Sarahi kõrvale.

"Ära ole õnnetu, poja. Kas sa mäletad, mis ma sulle rääkisin tookord, kui sa kurb olid?" küsis naine.

Poiss noogutas aeglaselt.

"Pea seda alati meeles. Lõpuks, naerame vaid meie halbade inimeste üle," jätkas Sarah.