Savanna (Eesti keeles)

34. peatükk

"Kory, kao eemale!" karjus Elissa juba võibolla kümnendat korda selle õhtu jooksul. Mina püüdsin samal ajal naeru tagasi hoida. Vaadata ned kahte koguaeg üksteise kallal nääklemas võis olla üpriski lõbustav.

"Elissa?" hüüatas Kory ehmunult, kui Elissa ta eemale oli tõuganud, asetades siis käe oma südamele ning teeseldes pettumust. "Ma arvasin, et me olime sõbrad."

"Sa oled täiesti okei, kuni sa mind padjana ei kasuta!" hüüdis Elissa. See tüdruk võis tahtmise korral ikka väga vali olla. Tema hüüatus tiris meile ka väga paljude pilke köögis olevatelt õpilastelt. Mõni neist kihistas kaasa, teised kergitasid kulmu.

"Aga sa sobid selleks." Kory näis ise ka õrnalt punastavat, ent ma ei saanud kindel olla. Tema näol ilutses lai irve. "Ja see oli vaid sõbralik lähedus."

Elissa lajatas Kory'le vastu pead, mille peale teine lausa diivanil kummuli kukkus. Kuid see ei pühkinud irvet tema näolt.

Tegemist ei olnud tegelikult tüliga. Kory - see sama kirev papagoi, kellega varem tuttavaks olin saanud - oli meie vanune alati lõbusa meeleoluga poiss, kes paistis ära kasutavat iga võimalust, et Elissale närvidele käia. Kuid siiski olid need kaks sõbrad, kes veetsid koos iga päeva, mil nad siin laagris viibisid. Praegune asi oli vaid selles, et Kory kippus Elissa najale toetuma, asetades pea samas Elissa õlale, jättes tüdruku niiviisi ebamugavasse poosi.

"Sõbralik lähedus, mis? Mida sa selle kohta ütleksid, kui sinu väiksed sulekesed minu kihvade vahel ilutseksid?"

Kory kirtsutas nina. "See poleks enam väga sõbralik."

Elissa sõnad polnud tõsiseltvõetavad. Ta küll kasutas mõnikord sõnavara, mis ei kõlanud just kõige sobilikumalt, kuid tema iseloom ei olnud kõige halvem.

"Kuss, te segate filmi ära," kostis üks pikkade tuhmoranžide hobusesabas juustega tüdruk, kes end mugavalt diivani laiale käsitoele selili oli asetanud. Tema pilk oli praktiliselt ilmetu, kuid see oli kinnitunud suurele ekraanile, mis vastasseinal asetses. Ta näris ühte neist savannalaste batoonidest, mille erkoranz värvus mulle ikka ja jälle porgandit meenutas.

"Selle filmi? Ma arvan, et see on juba piisavalt lahja, mis selle segamise üldiselt keerukaks teeb," sõnas Elissa, kergitades teleri poole kulmu. Seal jooksis mingisugune õudukas, mida ma tegelikult siiani tähelegi polnud pannud.

Tüdruk diivani otsal kehitas õlgu. "Mõni koht oli päris koomiline. Näiteks see suur tundlatega elukas."

Kory pööras nüüd samuti pilgu ekraanile, kus näitas parasjagu mingisugust limast musta elukat, kes meenutas mõnevõrra ritsikat. Ainult et see oli hiiglaslik. Ja väga vaeste eriefektidega. "Mis aasta film see on?" päris Kory, vaadates ekraanil olevat elukat veidral pilgul.

Tüdruk kehitas jällegi õlgu. "Ma ei tea selle nimegi," vastas ta just enne, kui jälle oma batooni hammustas.

Me olime alles köögis. Kui Shane mulle seda kohta tutvustas, ei olnud ma tähele pannud, et Snäkkide Nurgal oli ka teine pool, kus oli mõnus pikk nurgadiivan koos kohvilauaga, ja suur teleriekraan oli kinnitatud vastasseinale. Kuni väljas veel valge oli, jalutasime Elissa ja Kory'ga õues ringi. Nad tutvustasid mulle mõnda asja lähemalt, ja ma kohtusin ka mõne teise õpilasega, kelle nimesid püüdsin meelde jätta. Kui hilisemaks läks, tulime tagasi kööki, et õhtust süüa. Ning nüüd vedelesime siin Snäkkide Nurgas. Pean ütlema, et tundsin end nüüd palju vabamalt. Olles veetnud päeva nii paljude savannalaste keskel, ei mõelnudki ma sellele enam nii väga. Ja kuigi mõned ka tulid küsima, et miks üks inimtüdruk siin on, ei pööratud mulle liigset tähelepanu. Ning õpilased siin paistsid olevat üksteise vastu sõbralikud.