Savanna (Eesti keeles)

19. peatükk

Ema hingas sügavalt sisse, siis uuesti välja, nagu püüaks end rahustada. Ma aimasin halba.
"Asi on sinu isas," ütles ta seejärel tasasel häälel.
"Isa?" küsisin ehmunult, minnes sammhaaval trepist alla. "Mis temaga juhtus? Temaga on ikka kõik korras, eks?"
"Ta on haiglas," sõnas ema. "Nad ütlesid, et miski ründas teda. Mingi loom."
Tardusin paigale. Mingi loom? "Aga kõik saab ikka korda ju?" küsisin pabinaga.
"Ma ei tea..." vastas ema kurvalt. "Me peaksime kohe haiglasse minema."

"Mis juhtus?" Jake tuli minu toa poolt. Ema vaatas teda üllatunult ega öelnud midagi.
"Minu isa on haiglas," ütlesin Jake'ile. "Miski ründas teda. Me peame emaga kohe sinna minema. Sa peaksid siis koju minema."
"Ma kutsun kohe takso," ütles ema telefoni välja võttes ja meile selja pöörates.
"Võibolla saan ma teid ise ära viia?" pakkus Jake, kui ta minu järel trepist alla tuli.
Vaatasin talle otsa. "Millega ära viia?"
"Mul on auto linnas," vastas ta. "Ma saaksin selle kiiresti siia tuua."
"Ma ei paluks sul seda meie pärast teha..." hakkas ema ütlema.
"See poleks tüliks," ütles Jake.
Ema noogutas. "Me siis ootame."

Kui Jake lahkus, vaatas ema küsivalt minu poole.
"Ta aitas mind," ütlesin kohmetult. "Kooli jaoks, muidugi. Aga ema, isa vigastused ei olnud ju liiga ohtlikud, eks?"
Ema ohkas. "Ma ei tea. Ma just sain kõne, et ta on seal."
Noogutasin ning läksin koos emaga majast välja, istudes siis madalale trepile maja ees. Loodetavasti teeb Jake kiiresti. Ja loodetavasti saab isaga kõik korda.

Läikiv terashall Chevrolet jäi meie maja ees seisma ning Jake avas ukse. Jäin seda hetkeks jõllitama.
"Kelle autot sa nüüd kasutad?" küsisin sisse istudes. Ema istus taha.
Jake naeratas. "See on minu oma."
"Ma ei teadnudki et sinul ka auto on."
"Ma sain selle alles eile," vastas ta mootorit käivitades

Jake tuli meiega haiglasse kaasa. Ema küsis lauast minu isa kohta ja talle öeldi, et ta on ärkvel. Meile anti siis palati number, kuhu me nüüd juba kiirustasime. Leidsime palati üles ja astusime sisse. Nägime kohe isa lebamas voodil, suur osa tema kehast sidemetes.
"Oh, Oscar." Ema läks isa kõrvale. Tema silmad olid märjad, aga pisarad ei jooksnud. "Kuidas end tunned?"
"Hästi on. Jään ellu," ütles isa naeratades. Siis tõstis ta veidi pead ja vaatas Jake'i poole. "Ja kes see siis on?"
"Ma olen Jake. Ma..."
"Ta on minu sõber," ütlesin ette, juhul kui Jake oleks kavatsenud millegi muuga välja tulla. Jake muigas selle peale.

"Aga mis sinuga juhtus?" küsis ema nüüd isalt.
"Ma ei ole päris kindel... Ma arstidele rääkisin juba oma loo ära. Mäletan, et mingid inimesed tulid minu poole. Noorukid. Nad küsisid kes ma olen ja... Ma ei tea mis siis juhtus. Järgmise asjana mäletan, et kuulsin pauke ja tundsin valu. Siis nägin mingisuguseid loomi metsa poole jooksmas. Peale seda ilmus kiirabi."
Ema ohkas. "Ei tea mis loomad need siis on. Ründavad inimesi niiviisi..."

Vaatasin Jake'i poole. Tema pilk oli kinnitunud minu isa sidemetele ja tema nägu tõsine.
"Need olid ju ikka ainult loomad, eks?" küsisin nii vaikselt, et ainult Jake seda kuulis.
Jake aga raputas pead. "Hüäänid. Ta on nende lõhna täis."
Minu silmad läksid suuremaks. "Hüäänid? Aga miks..."
Jake viipas, et ma tasa oleks. "Vabandage, me lähme Selinaga korraks välja rääkima," ütles Jake minu vanematele. Nad noogutasid ja me lahkusime palatist.

"Olgu, miks nad minu isa ründasid?" küsisin Jake'ilt, kui olime omavahele jäänud.
Jake kehitas õlgu. "Ta võis olla suvaline ohver. Halvemal juhul nad aga otsisid sind."
"Mind?" ehmatasin.
Jake noogutas. "Sa päästsid minu. Sind nüüd sinu tuttavate kaudu kätte saada on nende jaoks mäng. Nad leidsid sinu isa tõenäoliselt lõhnade kaudu, küsisid siis tema nime ning otsisid sinu kohta rohkemat tema peast. Keegi aga nägi pealt ja ajas hüäänid minema."
"Nad tahavad mind?" kokutasin ehmunult. "Nad tahavad mind tappa..."
Jake pani oma käed mulle ümber. "Ma olen sinuga," ütles ta mind kallistades. "Ma kaitsen sind."
"Karja hüäänide vastu?"
"Ära muretse praegu selle pärast," sosistas ta. "Ma teen kindlaks, et sinuga ei juhtu midagi."
"Aga kui nad jälle minu tuttavaid ohustavad?"
Jake esialgu ei vastanud. "Ma vaatan mis teha annab," ütles ta viimaks.