Üksinda pimeduses

2. peatükk

"A nagu Anna, kes trepist alla kukkus,

B nagu Bella, kes karude küüsis hukkus,

C nagu Clara, kes raisku läks,

D nagu Donna, kel hauakivil vaid täks,"

Avan silmad.

"E nagu Emma, kes kirsikivist lämbus,

F nagu Fanny, kes puujuure all kängus,

G nagu George, kes vaiba alla pühiti,

H nagu Hector, kes kuuri taga nüliti,"

Tunnen, kuidas tuul õrnalt mu põske paitab.

"I nagu Ida, kes järvevees uppus,

J nagu Johanna, kes lae all rippus,

K nagu Katrin, kes kirvega kohtus,

L nagu Liis, kellel homme matus,"

Mu ninna satub tugev lõhn. Midagi põleb tagaaias?

"M nagu Moona, kelle meri kaasa viis,

N nagu Nora, kes suri täpselt nagu Liis,

O nagu Oliver, kes noaga jooksis,

P nagu Peeter, keda pull veidi poksis,"

Hakkasin naeratades kaasa ümisema. Mulle meeldivad luuletused.

"Q nagu Quentin, kes elas vales,

R nagu Rena, kes tuhaks põles tules,

S nagu Susan, keda põder ründas,

T nagu Tiit, kes tükkideks lendas,"

Ta on nii hea sõber.

"U nagu Uma, kelle lömastas rong,

V nagu Vera, kellest laviinile sai vang,

W nagu Winnie, kes talvel õues jäätus,

X nagu Xerxes, kes tänu hiirtele on jäänus,"

Sulen silmad.

"Y nagu Yorick, kelle pea laiaks löödi,

Z nagu Zillah, kelle juures surnuks joodi."

Viimased read lugesin ma kaasa. See on ainuke osa, mis mul peas on.

"Luna, jää vait! Pane end parem riidesse, muidu juhtub sinu endaga niimoodi," ütles mu ema ja avas närviliselt naerdes ukse. "Mulle ei meeldi, mida sa siin korraldad." Ta muutus taas tõsiseks. "Tee nüüd kähku. Dean toob kohe su toidu, ole selleks ajaks juba riides." Seda öelnud, astus ta toast välja, sulges ukse ja pani luku ette. Nad hoiavad ukse kogu aeg lukkus. Et pahad sisse ei saaks ja mind ära ei viiks.

"Venna toob kohe süüa," sõnasin rõõmsalt ja asusin riidehunniku kallale. Paari minutiga olin riides ja silusin näppudega oma pikki juukseid.

"Toateenindus!" Hüüe tuli ukse tagant. Oli kuulda luku kõlinat ning uks avanes. "Tänane eripakkumine on praetud kala. Kuid proua, pean kahjutundega tõdema, et praest on järele jäänud vaid jäägid." Dean viskas naerdes minu ette paar praetud kalapead. Mu silmad läksid suureks.

"Aitäh!" Ma asusin aplalt oma toidu kallale. Ma pole varem nii head toitu saanudki. Tundsin kala soolakat maitset oma suus. "See on hea."  Panin sellese lausesse kogu oma tänutunde, mida ma nende vastu tunnen.

Dean toetus vastu ust ja vaatas rahulolevalt irvitades kuidas ma söön. "Loodan, et naudid seda, kuna sellist võimalust sul enam ei pruugi tulla." Ta köhatas. "Kui valmis oled, tule alla." Dean lahkus, jättes ukse lahti. Ma neelasin viimase tüki rutuga alla ja lippasin õue.