22

23 6 6
                                    

Oli juba järgmine päev ja ma lebasin taaskord Maxi kõrval, tema alles magas aga mina mõtleisn sellele, mida Max mulle ütles. Mis siis kui ma olen niiöelda 'kasuperes' ja terve elu olen arvanud, et need on mu päris vanemad? Ma ei saa aru?

Aga samas need pisikesed tunded mis alguses Maxi vastu mul olid on kasvanud hiiglaslikeks kivikujudeks kes käsevad mul Maxiga koos olla ja teda armastada... Ma nagu ei suudaks ilma selle meheta, ta on nii armas.

Ma haarasin kõrval öökapilt mehe rahakoti ja avasin selle. Ma isegi ei tea miks.

Sealt vahelt lendas välja neljaks volditud paber ning selle paberi vahel omakorda lendas välja mingisugune pisike pilt, ma kükitasin, et see maast enda kätte krabada.

Pildil olin mina.

Panin pildi kõrvale ning jäin kirjakest lugema mis volditud paberile kirjutatud oli.

"Max, ma tean, oskad oma tööd hästi! Palun valva mu tütart, ta on suures ohus, võid rohkemat oma isalt küsida, tema teab millest ma räägin. Pärast kui see jube periood on läbi võid mu tütart armastada nii nagu tahad, või vihata nii nagu hing ihkab. Kui midagi tõsisemat juhtub, nagu näiteks pulmad - kutsuge ka mind! Ma väga palun sind, mingi osa rahast kandsin su pangakontole - Arvid."

See võpatas mu hinge täielikult ära, ma panin kiirelt paberi tagasi rahakoti vahele, kiirelt panin ka sinna minust oleva pildi.

Kui ta hetkel on minuga koos vaid selleks, et mind kaitsta, siis peaksin ma enda tundeid veidi valitsema, eks?

Ma neelatasin, ja liikusin magamistoast kööki. Taaskord hakkas mu meelt lohutama mu klallis vein. Oh mida ma ilma veinita ikka teeks.

Mis siis kui tema armastamine ongi mingisugune näitemäng?

Samas tema hoolivus minu vastu ei ole võlts, vaid see on päris... aga siiski.

Ma ei suuda enam selgelt mõelda. Ma ei tea kas ta armastab mind päriselt või kõik käibki selle eelmise suve pärast. No kurat!

Ja siis mind paneb veel muretsema see, et ma võin olla rase. Max ei kasutanud minuga vahekorras olles kondoomi ja ma ei tea, kas ta unustas või ta meelega ei teinud seda.

No sellisel juhul ei tohiks ma üldse veini juua. Lükkasin klaasi koheselt eemale ja vaatasin aknast välja. Klaasi peegeldusest oli näha, kuidas keegi minu poole liigub.

"Sa oled üleval juba, Max," pomisesin mehele.

"Tegu ei ole sinu Maxiga," ütles mulle täiesti võõras hääl. Ma ehmusin ja keerasin ennast ümber.

"Kes sa veel oled. Ära tee mulle haiget," ütlesin mehele natuke valjemalt, kui ennem ma seda tegin.

"Sa parem räägi väga vaikselt, mõistad? Max ei tule sind siia päästma. Temaga tegeleb juba minu vend," pomises mees.

Mu pisar voolas mööda mu põske alla, vaatasin meest ja tõusin püsti. Mis mul ikka üle jääb, kui mehega kaasa minna.

"Mida sa tahad minust?" nähvasin mehele ja vaatasin ta ärritunud pilku. Ta sidus mh käed kinni ning võttis mu sülle.

"Kui sa käitud ilusti ega ei karju siis võibolla jääd ka ellu," irvitas mees.

"Maxiga on ühelpool," sõnas üks kutt. Ta tuli magamistoast ja ilmselgelt tegi midagi Maxile. Ma vaatasin põrandat ning sinna kukkuvaid pisaraid.

Kas nad tapsid Maxi ära?

Mind pandi autosse ning koheselt ja silme ette mingi riidest ese. Ma tundsin kuidas auto tööle läks ning koheselt ka auto sõitma hakkas.

Ma ei teadnud kuhu mind viidi aga ma kardsin.

Olime peaaegu pool tundi sõitnud kui äkitselt auto peatus. Mul võesti kott peast ning mulle vaatas sama mees otsa.

"Ja mida me siis sinuga peale hakkme?" ütles üks mees irooniliselt, "Ärge tehke mulle haiget, palun."

"No seda me veel vaatame, Kiarakene," üks meestest silitas aeglaselt mu paremat jalga. Ma tundsin ennast nii ebamugavalt. Ma lihtsalt ei suutnud hoida taaskord pisaraid tagasi.

Kas Max on üldse elus?

"Mida te Maxile tegite?"

"Seda mida vaja, kullake," naerisid mehed justkui kooris. Ma proovisin neid sülitada.. aga see ei toiminud. Ma pigem ajasin neid rohkem kurjaks.

"Tead plika, ära isegi arva, et sa siin niimoodi sülitada võid. Mida paremini sa käitud seda parem sul endal on!"

Ma keerasin pilgu eemale ja vaatasin kivist hoonet kus ma olen. Siin oli külm ning hirmus olla. Mu üks käsi seoti seina külge kinni ning võimatu oli saada siit minema.

Eelmise suve saladus Wo Geschichten leben. Entdecke jetzt