Eelmise suve saladus

13

Kell on täpselt pool neli ja ma saan Maxiga kolme ja poole tunni pärast kokku, ma ei tea mida ta mulle öelda tahab aga ma ei taha seda isegi teada. Appi!

Zola seisab mu ees ja valib mu riidekapist sobivat kleiti, mis võiks sobida aga no mul pole ühtegi kleiti mis mulle sobib - kas see on liiga lühike, liiga pikk, liiga kitsas, liiga suur, liiga imeliku värviga... Prombeeme jagub.

"Istu maha! Mida sa närvitsed," vaatas tüdruk mind ülimalt suure ohkega, tegin nagu kästud, potsatasin oma voodile ja ma ei istunud vaid pikutasin.

Mu peale lendas kleit koos riidepuuga, tõusin istukile ja vaatasin kleiti. Tegu oli punase ja lohvaka kleidiga mis on mu üks lemmikumaid aga see on liiga lühike, "Sa paned selle," ütles naine tüdinenud häälel.

Ma vahetasin oma pitzaama kleidi vastu ja vaatasin ennast peeglist nagu viimane lollakas, mina ei tea, see kleit meenutab mulle kuuenda klassi lõpupidu, kuna mul oli siis samuti punane kleit, aga asi selleks, "Sobib ju," ütleb tüdruk.

Kehitan õlgu ja vaatan veelkord ennast peeglist, Zola käed haaravad minust ja me kallistame, "Minu beebi saab suureks," turtsatab tüdruk, naersin ainult ja vaatasin ennast ja Zolat peeglist.

"Mäletad, kui ma alles esimesse klassi läksime?" vaatan ma tema poole, ta noogutab ühe pisikese muigega.

"Kooli aeg läheb kiirelt, kui ma saaks ajas tagasi minna oleksin ma palju hindeid parandanud," vaatame me üksteise peegelpilti peeglist.

"Aga hüva, mis me ikka neid meenutame, ma teen sulle meigi kiirelt ja siis sa juba lähed." ta surus mu põsele ühe armastava sõbra musi ja liikus oma õlakoti juurde kust haarab imelikul kombel palju meigiasju.
-
Haarasin oma õlakoti esiku laualt ja suundusin seejärel uksest välja kohviku poole. Mu käed ja jalad värisesid vaikselt. Ma ei tea isegi mida ta minuga teha seal kavatseb, ma olen lihtsalt terve aja vait, just väga hea!

Avasin kohviku ukse ja nägin juba kuldsete juustega kutti akna all istumas ja kohvi joomas. Mind nähes keeras ta pilgu oma vahusele kohvile ning muutus pigem tõsiseks kui rõõmsaks.

Istusin tema vastu ja silmitsesin ta juukseid, mees tõstis pea uuesti üles ja vaatas mind ühe suure muigega.

"Kakskümend kuus minutit sa hilinesid,"naerab ta vaikselt, vaatan teda närvilise pilguga, mees mu ees ainult naeratab ja joob kohvi.

"Ma tahtsin sinuga rääkida meist, meist kahest," köhib ta oma hääle puhtaks, vaatan teda veel närvilisema pilguga kui ennem.

"Meist? Mida sa meist räägid?" uurin poisit, tema ainult vaatab mind emotsioonitu ja külma näoga.

Poiss hakkas midagi ütlema kuid ma peatan teda, lMeist ei saa sõbrad," vahepeal võiks ma vait olla nähes milline ilme poisi näole tuli. Ma eeldan, et ta just tahtis öelda, et meist saavad sõbrad.

"Ma tahtsin just seda sama öelda," vaatab ta mind muigega, üllatan poisi vastuses ning haaran ta kohvitassi mille ma närvilisuse tõttu tühjaks joon. Vaatan poisi näos mänglevat naeratust.

"Oota, mis meist saab siis vihavaenlased kui meist sõbrad ei saa?" kui loll ma olen? Vahepeal võiks ma vait olla nagu ma juba ütlesin.

Ta hakkas irooniliselt naerma ja vaatas mu üllatunud nägu, alles kui tema naer lakkas vaatas, mees, ta vaatas mind suurte silmadega mis olid nagu pannkoogid.

"Ma ikka armastan sind Kiara," ütles poiss ja vaatas mu ehmatunud nägu, see vist ei jõua kohale, et ta just ütles, et ta armastab mind.

"Aga meist pidid saama ju vihavaenlased," idioot ja loll korraga! Ausalt, mis mul viga on!

Mees hakkas uuesti naerma. "Sa oled vist hulluks läinud, kui mina sinuga vihavaenlane olen siis vist poleks mu elul mõtet," naeris poiss. Mu kaks külma kätt mis laual olid, ta haaras ühest ja hoidis enda kahe kätega sealt kinni.

"Ma olen segane," vaatan poissi kissis silmadega. "Sa oled vist tõesti segane, kuulates mis juttu sa välja puhud," naeris ta taaskord. Muigasin kergelt ning vaatasin ta suurt naeratust.

"Ei-ei meist ei tule ikka midagi välja," haaran oma käe poisi käte vahelt ja tõusen toolilt kiiremini kui kunagi varem, endalegi teadmata kõnnin ma kohvikust minema ja ma sain just aru, et ma andsin poisile korvi, mis mul jälle viga on?

KURAT!

Ma olen lihtsalt idioot. Ma ek suuda mitte kunagi normaalselt käituda. Ma rikun koguaeg ära. Suutsin meie algse suhte ka juba lõpetada.

Ma ei mõista, mis mul viga on.