Eelmise suve saladus

17

Paar minutit hiljem, kui olin seal istunud ja jälginud Maxi ja ta sõprade vestlust.

"Aga lähme siis poodi," teatab Max, mille peale kõik inimesed diivanilt püsti tõusid, Max haaras mu käest, keerasin ennast tema poole.

"Pane see selga, see kleit on liiga paljastav," ta ulatas mulle ühe oma dressipluusidest, tegu oli hallides toonised ja väga ilusa dressikaga. Panin selle selga, liikusin poisiga esikusse ja panime omale ketsid jalga.

Meid oodati juba õues, ilmselgelt lähme me jala poodi ja tänu sellele võttis Max mu käest kinni. Ta naeratas ainult ja liikus koos minuga ühe poisi kõrvale.

Poisid rääkisid midagi kuid minu mõtted olid üldse Maxile liikunud, sellele kutile, kes hoiab mu kätt enda sooja käega ja kelle dressikat ma kannan.

Max on armas, ma tõesti pole veel taibanud, miks just mina aga see oleks ka loll küsimus ja kui ma seda uuesti küsiks lööks ta mu maha. Ma olen saanud selle küsimusele vähemalt kolm korda vastust ja seda ja vihase pilguga mis Max selle ütlemise ajal tegi.

Astusime poodi, Max tervitas palju inimesi ja liikus minuga koheselt jäätise leti juurde, vaatasin teda hetke ja naeratasin.

"Ma võtan jäätist, tahad ka midagi?" vaatas poiss mind, "Ei, mul pole raha kaasas." pomisen poisile, ta tõstab pilgu minule ning vaatab mind hetkeks väga ärritunud pilguga.

"Mina tõin su poodi ja mina ka maksan," naeris kutt ja liikus minuga juba alkoholi leti juurde kus olid ka enamus Maxi sõpradest.

"Mida te joote?" küsis Max, vaatasin teda korraks ja tundsin kuidas ta mind endale lähemale tõmbab ja oma kätt mu alaseljal silitab.

"Sul on kodus juba nii palju alkoholi, sellest peaks ju aitama, sul ei tule enam väga ju kedagi," ütles Joan ja haaras riiulilt ühe siidri, vaatasin korraks Zolat ja tüdruk võttis endale samasuguse purgi.

"Siis vist peaks jäätisega piirduma," naeris Max, turtsatasin ja liikusime kassasse, kus Max enda jäätise ära maksis ja seejärel müüjat tänas.

Liikusime esimestena poest välja, Max avas oma jäätise ja viskas koheselt paberi prügikasti, "Muide, kui sa midagi tahad siis ütle mulle, ma ostan ise," hammustas ta oma jäätist ja pakkus mulle ka. Võtsin sellest pisikese ampsu.

Astudes tagasi koju liikusime me elutuppa ja olime ainukesed kes hetkel majas olid, Max vaatas mind hetke ja märka smu mossis nägu.

"Sa oled tujust ära?" istus ta koos minuga diivanile, "Ei, lihtsalt ma ei ole sulle kingitust teinud ja see tundub nii vale, kellegi sünnipäeval olla kui sa tead, et sa pole talle kin-." minu lause jäi poolikuks, poisi nimetissõrm peatus mu huultel ja vaatas mind.

"Tõsiselt? Ega ma siis viieteist aastane poiss ei ole, kes ei lase sind isegi sisse, kui sul vähemalt kahekümne eurost kinki pole," pööritas ta hetkeks silmi, tema sõrm oli ikka mu huultel ja vaatas mind oma süütute silmadega.

Ta liigub oma peaga minu poole, tema huuled on minu omadele lähedal, ma sulgen silmad ja tunnen poisi huuli enda omadel. Need olid pehmed ja kirjeldamatud, isegi kui tegu oli ainult suudlusega oli see nagu kiirtee paradiisi.

"Aitäh kingituse eest," muigas poiss ja vaatas mu pruune silmi nagu oleks ta minust sõltuvuses. Neelatasin ja vaatasin poisi helesiniseid silmi.

Hetk hiljem sain ma aru, et suudlesin Maxi, see tundus nii ebareaalne aga siiski pidin ma seda uskuma.

"Max ma just suudlesin sinuga." loll! loll! loll ja veelkord loll, see oli nii tobe küsimus aga siiski vaatasin ma Maxi.

"Jah ja ma teeks seda veel, kui sa praegu nii shokis näoga mind ei vaataks," naeris kutt ja tõmbas mind oma embusesse.

Ma vist minestan, jep, seda ma teen, kugi lõpuks ma lihtsalt kivistusin.

Mina suudlesin Max Johelsiga! Mida veel! Ooooh!