Eelmise suve saladus

18

Istudes diivanil ja vaadates, kuidas inimesed mu ümber naeravad ja joovad oma esimesi alkoholi sisaldavaid jooke, isegi Max. Ma isegi pole kindel mida mina läbipaistavast klaasist joon, sellel oleks nagu mingi maitse aga ma ei saa midagi aru, arvan, et see on lihtsalt sidruni-vesi. Kuna sidruniviil ulbib seal sees.

Maxiga pole me peaaegu ühtegi sõna vahetanud, sellest ajast, kui me suudlesime ja see oli päris pikk aeg, kusagil kaks tundi tagasi, ainult paar sõna oleme üksteisele öelnud ja see oli kõik.

Äkitselt käis uksekell ja Max tõusis püsti vaadates kõigile poistele otsa. "Ma vean kihla, see on Treier." treier? On see perekonnanimi? Ma arvan küll.

Ohkasin ja vaatasin korraks Zola poole, teda vaadates tundus ta olevat kergelt purjus, aga see on tema puhul normaalne.

"Treier on kohal," naeris üks kutt, vaatasin paremale ja seal oli Max, kelle järel tuli üks kutt, pruunid silmad nagu rosinad, treenitud keha, lokkis ja kergelt märjad pruunikad juuksed ning väga lõunamaaline riietus.

"Tulid reisilt jah?" naeris Joan, vaatasin hetke veel seda 'Treierit' ja krimpsutasin nägu, nagu ikka ma inimestest arvan, ta tundub imelik.

Võtsin lonksu oma sidruni maitselisest veest ja ohkasin veelkord. Vaatasin Maxi kes oli hakkanud rääkima selle kutiga ja teiste poistega. Istusin  nüüd ühiüksi diivanil ja vaatasin kurva naeratusega musta telekaekraani.

"Sa ei suuda ikka veel pitsi viina ilma mahlata ära juua," naeris üks kutt, keerasin pea Maxi poole, kellel oli krimpsus nägu ning käes säras tal mahlapakk.

"Ehh, sa oled roostes Max, absoluutselt igal alal," naerab see niinimetatud Treier. Vaatasin teda hetkeks ja jõin viimase tilga oma klaasist.

Mu kõrvale istus äkitselt Zola ja haaras mu ümbert kinni, oli ta käitumisest aru saada ka kui purjus ta juba selle kahe tunniga on.

"Max, sa oled oma naise unustanud ja pealegi, ta joob kraanivett," naeris Zola nagu hull, Max vaatas mind ja pööritas silmi.

"Zola kurat," sosistan tüdrukule, kuid siis oli juba liiga hilja, Max istus mu kõrvale ja pani enda käe ümber mu piha, ta tegi musi mu põsele ning klaas tema teises käes liikus minu poole.

Ma haarasin klaasi Maxi käest ja vaatasin ta veidi uimast olekut, nagu aru saada oli tema samuti kergelt kahest siidrist ja kahest pitsist viinast veidi purjus. Mõnele mõjub ikka alkohol kiiremini kui ma arvatagi oskan.

"Lõpeta, ennem kui sa liiga purjus juba oled." ütlen kutile ja vaatan ta kissis silmi mis mind vaatavad.

"Päriselt? Hull oled või?" muutus ta äkki tõsiseks, vaatasin teda hetke ja samuti nägin teiste kuttide nägusi endal, need ei olnud väga meeldivad, sellised karmid ja hoiatavad.

"Okei, ma lähen koju," tõusin diivailt ja liikusin esikusse, minu õnneks ei tormanud mulle esimeste sekundite jooksul keegi järgi seega sain ma rahulikult uksest välja astuda.

Ei, Maxi maja ees haaras tugev käsi minust ja ma oleks peaaegu ümber lennanud. Mulle vaatas otsa tõsine Max, ta tundus olevat nagu uuesti kaine. Mis siis kui see 'purjus' olek oli ainult teesklus?

"Mida?" ütlen karmilt ja taganen sammu võrra, poiss aga läheneb sammu võrra. Vaatasin teda hetke.

"Lõpeta," pomisen lõpuks kui olen põrganud vastu maja aeda, tema seisis mu ees ja võib-olla ka liiga lähedal mulle.

"Miks sa ära lähed?" küsis poiss, vaatasin teda nagu loll, "Miks? Miks? Miks? Ma vihkan alkoholi ja väga palju on inimesi, kes muutuvad vägivaldseks ja ma pole sind purjus näinud." kisendan ma nagu loll. Poiss ainult krimpsutas nägu.

"No kui ma ei joo, mida ma siis teeme?" naeris poiss, vaatasin teda ikka ühe solvunud näoga.

"Ma ei tea, istume ja joome teed," aina paremaks läheb, miks ma seda ütlesin.

"Jah, mis veel, rahulik muusika ja räägime juttu nagu vanurid?" ärritus lõpuks poiss, neelatasin ja ei vastanud sellele midagi.

"Ma lähen koju," hakkan poisist mööduma kui tema käsi minust haarab ja ma nüüd ümber lendan ning peapõrutuse ilmselgelt saan.

"Idioot," ütlen lõpuks ja tõusen püsti, "Pea meeles, sa oled selle idioodiga suudelnud,"irvitas ta kavalalt, näitasin talle ainult keelt ja tõusin vaevaliselt püsti.

"Loll," lisasin ja liikusin kutist mööda, astusin aiast välja ja liikusin kiirelt koju. Ma ei tea miks aga see meie vaheline suhe võtab millegi pärast teistsuguse pöörde nagu ma terve aeg arvanud olen.