Eelmise suve saladus

9

Auto sõit Maxi juurde kestis igaviku, ma oleksin selle asemel tahtnud olla seal posti küljes ja tunduda nagu postitantsija kui Maxi juurde minna.

Mul pole Maxi vastu midagi, ta on küll armas ja tore kutt aga ikkagi, ma ei saa aru, miks ta mind armastab. Ei, ta pole seda mulle kunagi öelnud, et ta mind armastab.

No kuulge, vaadake kuidas ta minust hoolib. Nagu väike tüdruk oma esimesest barbie nukust mis on lihtsalt brünettide juustega. Mis siis kui ma olengi talle barbie nukk? Issand.

Uks avanes ja Max seisis seal, sammusin sealt välja ja liikusin juba nagu oma koju. Trepist üles ja uks kinni.

Ei ma lõin ukse kinni ja Max sai uksega vastu nägu. Ups!

Mees sulges ukse ja istus taaskord tõsise näoga oma voodile, "Kiara, nädal aega olid sa kadunud, ega sa ei mäleta midagi sellest?"

"Ei," vastan lõbusa naeruga. "Ma arvan, et aeg on sulle kõik ära rääkida," ta muutus veel tõsisemaks kui ennem.

"Mida? Kui sa ütled, et sa ei taha mind enam näha siis mine metsa mees," nähvan ma poisile.

"Ei Kiara. Kuula mind." muigab poiss ja võtab natuke julgust mulle midagi rääkima hakata.

"See puudutab eelmise aasta suve, sa tead, et su vanemad on mõlemad advokaadid, aasta tagasi tuli neil ühe pärandiga tegemist teha, väga raske pärandiga, kuna pärandi saajad oli kriminaalse minevikuga kaksikvennad ja nad ei saanud tervet summat vaid üks neljandik, kuna ülejäänud tahtis kaksikute isa oma sugulastele anda, mehed ärritusid ja pärast seda on hakanud mõrvi toimuma, et terve pärandi saaksid nemad ja kuna su vanemad kartsid sinu pärast, näiteks kui nad su ära röövivad või midagi sellist ja seoses sellega on Joan ja mu isa uurijad. Isa saatis mind sinu töökohta sind vaatama, kuid ma ei tohtnud sinult liigselt tähelepanu saada ja sinuga väga sõnagi vahetadagi, nädal hiljem kui ma sinu juures kohvikus käinud olin sain ma aru, et ma olen sinust sisse võetud," ta ohkas korraks ja jutustas oma juttu edasi.

"Kuid ma arvasin, et sul on ammu keegi teine keda sa armastab ja ma ei teadnud isegi kuidas tüdrukule armastust avaldada, siis hakkasid tulema väikesed kirjakesed sulle ja lõpuks olen ma su järgi liiga hull. Ja peale selle armastust sinu vastu sinu nädalane röövimine ehmatas meid kõiki, sest me arvame, et selle taga on need kaksikvennad," lõpetas ta lõpuks oma pika jutu.

"Ahso! Selge, aga ma ei karda, sa ei pea mu pärast muretsema pisike politseikoer Max," irvitan ma vaikselt. Poiss ainult muigas ja vaatas enda ust.

See avanes ja sealt tuli Zola, ta käes oli volditult teksad ja üks pluus, "Et sa ei peaks selle kleidiga olema," ulatab ta need mulle.

"Vannituba on üle nurga, Zola näitab sulle," viipab poiss uksele. Järgnen Zolale kes mulle ukse avab ning ma vannituppa lähen. Lukustasin ukse ja panin oma riided kummutile.

Võtsin kleidi omalt seljast ja vaatasin riideid mida ma endale selga hakkasin toppima. Sinised teksad jalas, vaatasin ma pluusi mis Zola mulle andnud oli. Alatu... See on nabapluus ja ta teab, et ma vihkan nabapluuse!!!!!!!!

Aga siiski parem kui beezid rinnahoidjad, eksole? Panin pluusi selga ja haarasin oma kleidist ning tormasin vannitoast välja.

Ma jooksin liiga kiiresti ja järsku tuli välja, et ma sain aru, et keegi kallas oma joogi mulle peale. Ma vaatasin oma ette ja seal seisis üpris sarnane mees Maxile, ilmselgelt ta vend.

"Idioot," sisistan ma poisile kes seisab mu ees, taipan ka tema paremal käe küles rippuvat naisterahvast.

"Vaata ette järgmine kord, lipakas," nähvab mulle see tüdruk, "Ja pealegi sa oled liiga kole, ära isegi vaata Luc'i sellise flirtivalt ahistava pilguga," lisas ta kuri hääl.

"Ehk laseksite siis mööda? Ma ei vahi su voodikaaslast loll," trügin neist mööda kuid nüüd tuli järgmine inimene kellele ma otsa koperdasin ja see ei olnud Max ega Zola vaid Joel.

"Oih," hammustan ma alahuult. Mees vaatab mind ja naeratab. "Pole hullu, ikka juhtub." liigun temast mööda Maxi tuppa.

Voodil lebas Max, jalutsis oli Zola ja Joan kes tegid selfisi. Ma toetusin vastu ust ja vaatasin neid. Max vaatas oma telefoni ega isegi märganud mind.

Kuniks ta püsti kargas ja kiiresti Joaniga mõned pilgud vahetas. Samuti meenus mulle mu töökoht kohvikus, issand jumal. MA VÕIN OLLA JU VALLANDATUD!

Mu terve aju sai sellise shoki nagu tegu oleks elekri löögiga, noh, kui ma töö kaotasin siis ma peaks vist tantsijaks hakkama nagu ma viimane kord oma peas seda mõtlesin teha - ei, ma tegin nalja, ma ei hakka postitantsijaks.

Vaatasin kiiruga tagasi Maxi poole kes on midagi väga ruttu otsima hakanud. Ta vaatab oma kaste ja sodi alla mis tal riiulil vedeleb.

"Mida me täna veel tegema hakkame?" vaatan ma Zolat kes mind naerdes vaatab, "Me hakkame grillima koos Maxi perega, samuti on tema kaks venda seal ja nende toxic'ud tüdrukud." vastab tüdruk mulle kiirelt.

Max leidis kusagilt mingi paberi mille ta voltis neljaks ja Joanile ulatas, Joan pani selle kiirelt oma tasku ja naeratas siis mulle.

No mina ei tea mis teema neil on, äkki ikka on armukesed.... NALI! Või siiski mitte...