Jim jälgis Sarahit pikalt ja siis naeratas talle laialt. Poiss tundus sel hetkel õnnelik. Ta ei mõistnud, mida edaspidine elu endast ette kujutas. Mida elul oli talle tulevikus pakkuda. Sarahile tundus, et Jim võis näha temas kui head sõpra, kui mitte reaalset bioloogilist ema. Naine silitas Jimi põske õrnalt, kuid Jim ei ajanud seda ära.
"Linnud..." pomises Jim edasi, taevasse vaadates.
"Ja paberlennukid, mu poja..." sosistas Sarah Jimi kõrval vaiksel toonil
Peale pikka visiiti, jätsid Sarah ja Peter Jimiga selleks õhtuks hüvasti ja sõitsid koju. Naine pidi Leslie magama panema ning hakkama õhtusööki valmistama. Enne seda tuli veel kaubanduskeskusest läbi käia. Mees ise samal ajal otsustas kodus veidi eeltööd teha ja otsida informatsiooni Racheli kohta. Ja tema tuttavate kohta.
Sarah valmistas sel päeval õhtusöögiks kana risottot. Kõrvale värsket aedvilja salatit. Sel ajal kui naine sööki ette valmistas, kallas Peter endale tassi tumedat kohvi ja läks istus elutuppa arvutilaua taha. Pani tööle enda sülearvuti ja logis enda kontosse sisse, mis oli kaitstud parooliga.
Esimese asjana võttis mees internetis lahti enda meili. Igaksjuhuks, kui Rachel on temaga ühendust võtnud, kuid ei midagi. Postkast oli endiselt täis spämmi kirju ja reklaame. Töö alasid kirju ja muud sellist. Ei mingeid kirju Rachelilt või tundmatult meiliaadressilt.
Interneti otsingumootorid oli teine võimalus. Rachel Calwood. Siiski lõid ette vanad andmed, millest Peter juba teadlik oli. Kooli nimekirjad, endised töökohad. Artiklid hullumeelsest naisest, kes ei nõustnud tuntud ajakirjaniku Peter Taylori lahutuspaberitele alla kirjutama. Selline artikkel ajas Peterit endiselt naerma.
Peter leidis mõned suhtlusportaalid, kuhu Rachel oli end registreerinud aasta tagasi. Viimati uuendatud info oli kaks kuud tagasi. Esimene veebileht, kus olid hiljutised Racheli andmed.
"25 aastane? Lesk? Mis asja ta siia kirjutanud on," pomises Peter endamisi. Rachel pidi olema nüüdseks juba 39 aastane. Miks küll pidi Rachel enda vanuse kohta valetama?!
"Mis sa leidnud oled?" küsis Sarah, põll ees elutuppa sisenedes.
"Midagi erilist. Saad aru, Rachel kasutab tutvumisportaali, kus väidab, et on 25 aastane. Ta on peaaegu 40 täis," vastas Peter.
"Naljakas eit ikka. Ta ikka ei jäta vempude tegemist," naeris Sarah. Ta poetas enda käed Peteri õlgadele ja toetus pea mehe omale.
"Aga kuule... Siin on infot mingisuguse mehe kohta, kes teda viimati kommenteerinud on. Väga palju, kusjuures," Peter sirvis läbi Racheli pilte, mis olid portaalis avalikult üleval. Bikiinides, erinevates kleitides, trenniriietes. Isegi pesu väel.
"Silmad, mees..." Sarah kattis Peteri silmad sõrmedega.
"Sa tead, et mul on silmi vaid sinu jaoks, kallis," Peter pööras pea oma naise poole ja ajas enda huuled prunti. Sarah tegi neile väikese musi ja naeratas.
"Ta on üsna jäme," sõnas Peter mehe profiili uurides.
"Rachel või? Minu mäletamist mööda oli ta ilus peenike naine," naeris Sarah.
"Ei. See mees siin. Äkki tema ongi see, keda me otsime," sõnas Peter.
Mees, kelle profiili ta uuris, oli tõesti suuremat kasvu. Lühikesed sirged juuksed, õllekõht ees. Umbes 170 cm pikk ja kaalus umbes 108 kilo. Umbkaudu.
"Tema nimi on Michael Phillis," ütles Peter. "Võib-olla peaksin otsustama temaga ühendust otsida,".
"Tee seda kindlasti, kui teda kahtlustad. Ja kui tema ei ole asjaga seotud, siis ehk oskab ta Racheli kohta midagi öelda. Tema tuttavate," lausus Sarah.
"Teen seda. Siin on ta number," ütles Peter ja kirjutas Michaeli numbri paberile.
"Tule nüüd sööma. Toit on valmis," sõnas Peter ja patsutas oma mehe õlale. Peter noogutas ja tõusis laua äärest püsti. Mees järgnes naisele ning asusid õhtusöögi kallale.
Mõne aja pärast, kui Peteril oli söödud, tänas ta oma naist söögi eest suudlusega ning kõndis tagasi elutuppa. Michaeli nimi ja number ei andnud talle rahu. Ta trükkis telefoni sisse mehe numbri ja helistas talle.
"Michael Phillis, kuidas saan teid aidata?" vastas meesterahvas kõnele.
"Siin Peter Taylor," rääkis Peter.
"Peter... Taylor? See... Racheli eks? Issand see hull mees," rääkis Michael.
"Mis hull? Oot-oot. Ära pane kõne ära. Kas sa oled Racheliga hetkel koos?" küsis Peter. Kas Rachel oli rääkinud Peterist mehele halvasti?! Mis õigusega.
"Ei ole. Mis tahad temast?" vastas Michael.
"On sul tema numbrit? Aadressi?".
"Mis siis? Kas tahad jälle tema juurde minna ja talle peksa anda?" rääkis Michael.
"Ah???!" Peter oli jahmunud.
Peterit tabas mõtlik hetk. Miks võis Rachel Peterist nii halvasti enda tuttavale rääkida. Kas see mees võis olla see, kellega Rachel koos töötas?! Peter ei tohtinud meest ära hirmutada. See võis midagi ette võtta, et mitte trellide taha minna. Tõendeid veel polnud, kuid mees tundis Racheli hästi. Välimus vastas täpselt kirjeldusele, mis Jim rääkis.
"Kuule... Kas sul Racheli aadressi on siis?" küsis Peter. Ta pidi jutu kõrvale viima, et ta tunduks Michaelile suhteliselt usaldusväärselt.
"No, ei ole noh. See eit käib mul ise külas," vastas Michael.
"Kahju! Kuule, ma pean hetkel lõpetama. Kas võin sulle hiljem tagasi helistada?" Peteril tuli mõte kutsuda Mac ja Joe kohale. Siis ta helistaks mehele tagasi ja ehk on poistel võimalus kõne salvestada, pealt kuulata ja saada teada koordinaadid.
"No jah noh. See eit on päris libu ikka. Kui temast enne kuuled, anna mulle ka teada. Ta on mulle võlgu," rääkis Michael. Peter katkestas kõne ja helistas poistele.
Mac ja Joe olid kohe valmis Peteri poole tulema. Sarah kattis veel uuesti laua, igaks juhuks, kui Peteri töökaaslased hiljem süüa tahavad. Naine üritati välja jätta igasugusest uurimisest. Turvalisuse pärast nagu Peter selgitas. Sarah tahtis olla kursis uudistega, kuid kindlasti mitte vahele segada. Et ise ohtu ei satuks või ei keeraks missiooni kihva.
Kell ei olnud õnneks veel palju. Poisid olid nõus jalamaid tulemas. Neil ei läinud kuigi kaua, kui enda masinate ja vajalike instrumentidega kohal olid.
"Valmis?" küsis Peter peale poiste poolt instrumentide sättimist. Peter ise oskas neid sättida, seega kolmekesi ei läinud kuigi palju aega. Mac ja Joe noogutasid ja panid kõrvaklapid pähe.
"Michael? Peter siin jälle..." ütles Peter kui Michael oli kõnele vastanud.
"Räägi nüüd lõpuni. Saan Racheliga kokku," lausus Michael.
"Kuskohas? Chicagos?" küsis Peter.
"Mitte päris. Ma ei tohi öelda," vastas Michael.
"Millega Rachel sulle üldse võlgu on?" küsis Peter.
"No... Raha. Ühe tööotsa eest," vastas mees telefonis. Ilmselt Jimi röövimise asjus.
"Ürita temaga võimalikult kaua rääkida, Peter. Meil on vaja lisa 20 sekundit," sosistas Mac Peterile otsa vaadates.
"Mis tööotsa? Kuule ütle ausalt kus Rachel on. Mul on vaja temaga rääkida?" Peter üritas võimalikult palju Michaeli küsimustega pommitada.
"Mis see sinu asi on mees. Rachel jättis su ammu maha. Pluss, elab mehe surma üle. Sa jäta ta parem rahule!" sõnas Michael.
"Mis ta on lesk või?" küsis Peter.
"No jah noh. Mees elas Wilmette's," selgitas Michael. Uskumatu, Rachel oli rääkinud Peterist kui vägivaldsest elavast peigmehest ja hiljem teinud temast surnud abikaasa.
"Käes! Peter! Me saime koordinaadid," sosistas Joe.
"Michael Phillis. Soovitan sul inimesi nii lihtsalt mitte usaldada. Kõik ei pruugi olla alati nii, kui paistab," selgitas Peter. Mõeldes sellele, et Michael rääkis midagigi talle, kuid pikk jutuajamine ajab paksukese trellide taha.
"Mida?" jõudis Michael vastata. Peter katkestas kõne.
"Hea töö, poisid! Hea töö!" ütles Peter ja muigas poistele.