Summer [isac elliot] eesti k.

[ xl ]

[Btw see tähendab 40]

•.•.•Sarah POV•.•.•

Kui ma olin nutmise lõpetanud jäin ma magama. Ma olin lihtsalt nii väsinud.

Järgmisel hommikul kui isa oli juba tööle läinud, kutsusin ma Ikke enda poole külla.

Mul oli vaja suured uudised temani toimetada ning tema arvamus saada.

Isac helistas uksekella ning ma lasin ta sisse.

Ma nägin välja nagu mingi looduskatastroof. Juuksed sassis ja riided ka ei sobinud kokku.

Nägin juba Isac'i näost ära, ta teadis et midagi on valesti.

"Sarah, kas kõik on korras?" küsib Ikke ning võtab mul kätest kinni.

"Ei. Ei ole kõik korras. Kohe üldse ei ole midagi korras." ütlen ma talle ning tirin ta diivanini.

"Istu, palun. Mul on sulle midagi rääkida."

Isac noogutab ja istub minu kõrvale diivanile, kuid ikka ei lase ta mu kätest lahti.

"Seega. Milles probleem?" küsib ta ja vaatab mulle otse silma.

"Ma.. noh. Isa ütles, et me peame varsti tagasi Eestisse kolima. Ta tööaeg saab otsa ning meil ei ole siin Soomes enam midagi teha. Pealegi algab Eestis varsti kool."

Isac'i näoilmed muutusid esialgu hirmuks, mureks ja siis vihaks.

'See ei saa midagi head tähendada.'

"Mismõttes ei ole teil Soomes enam midagi?! Mina olen siin. Kas ma ei ole sulle tähtis?" küsib Isac kurja häälega.

Selle peale ma ehmatan. Isac ei ole kunagi niiviisi minuga käitunud.
Ma ootasin hoopis teistsugust reaktsiooni.

"Ah! Ei olegi midagi selle peale öelda? Tore."

Meie vahel valitseb vaikus. Köögikell tiksub vaikselt ning lõpuks ohkab Isac sügavalt.

Ta pigistab mu käsi natuke ja siis laseb lahti.

Isac seab sammud mu eesukse juurde, vaatab viimasel hetkel tagasi ja seejärel lahkub.

'Ei ole võimalik. Ta võttis seda asja väga halvasti. Ma enam ausalt ei tea mida ma tegema peaks.'

Ohkan ja lähen tagasi oma tuppa. Isac ilmselt ei taha enam mind näha ning mul pole siin kedagi teist kellega rääkida.

Isac on kindlalt minu peale pahane.

Ma otsustan minna Twitterisse ja vaatada mis seal toimub.

Isac'ilt on tweet sõnumiga:

"Disappointed."

See käib minu kohta, ma tean seda.

Otsustasin ignoreerida kõike minu ümber toimuvat ning lihtsalt Emmale juhtuvast teatada.

Ta ilmselt teab mida teha.

•.•.•Isac'i POV•.•.•

"Ema.. ma tahan sinuga rääkida." ütlen ma koju jõudes.

"Jah, mis on Ikke?" küsib ta ja kallistab mind, aimates juba mu paha tuju.

"Sarah just ütles mulle, et ta peab varsti tagasi Eestisse kolima. Ning ma tahan talle teha mingi üllatuse, lihtsalt et ta ei oleks selle kõige peale nii kurb. Kas sa aitaksid mind?"

"Ikka kullake! Mis sa sellest arvad kui te läheks..."

See on nii nii mega lühike osa. Ma väga vabandan.
Vaevu üle 430 sõna pikk.
Loodan et meeldis.

Raamatu lõpuni on jäänud veel 3 osa. Niiet. HEADS UP!!

Karoline