[ ix ]

336 37 0
                                    

[HEI! See on küll üks igav chapter. See on siin lihtsalt selle pärast et mul on mega blokk ees ja mul pole ideid. Enamus autoritel on ideed olemas nt kuhu see raamat jõudma peaks, kuid mul pole. Ma lihtsalt kirjutan ja alles siis vaatan mis edasi võiks toimuda. Muuseas sellel videol pole peaaegu midagi selle osaga pistmist. Lihtsalt kuulake seda.]

•.•.•Emma POV•.•.•
[what. Kust see küll tuli?]

Ma panin Sarah kõne ära kohe kui ma Rudolfi nägin. Ta on näeb nii hot välja. Nagu, kuidas saab keegi nii imeline olla. Tal on seljas musta värvi teksad ja valge tank top.

"Hei, ma ei leidnud karamelli küpsiseid aga ma eeldan et šokolaadi-pähkli omad on ka head?" ütles Rudolf, endal pean natuke longus nagu ta eeldaks et ma hakkan pahandama.

"Ei, need on ka head. Anna siia! Mul on kõht tühiiiii!!"
Ma haarasin küpsised Rudolfi käest, rebisin kiirelt paki lahti ja võtsin kiiruga kolm suurt küpsist.
Ma naeratasin, ja andsin need rahulikult Rudolfile tagasi ise samal ajal küpsiseid suhu toppides.

Rudolf vaatas minu poole hämmeldunud näoga.
"Miš?" küsisin ma. Mul kukkus küpsisepuru suust välja ja ma punastasin.

"Sa näed nunnu välja." Ütles Rudolf. Ma vaatasin talle kiiresti otsa. Ta läks näost punaseks kui ta mõistis mis ta just ütles.
"Ee sorry... ma ei mõelnud seda. Või noh.. ei mitte nii! Sa näed küll nunnu välja aga... nagu... ma ei tahtnud seda kõvasti välja öelda ja ma eeldan et ma jään parem vait praegu...."

Rudolf nägi välja nagu tomat ja ma eeldan et ma nägin samasugune välja.

•.•.•.•.•

"Lend Madridi lahkub ühe tunni pärast." kuulsin ma üle lennujaama.
Mu ema haaras mul käest kinni ja tiris mind värav 10B poole.

"Mina ja Rudolf vahetasime kohad ära. Mina istun nüüd Rudolfi ema Anneli kõrval ja sina saad siis Rudolfi kõrval istuda." Ütles mu ema ning tegi mulle silma.

'Oh god, see saab üks pikk lend olema.' ohkasin ma mõttes ja valmistasin ennast peas ette. 'Ma olen nii awkward!"

•.•.•.•.•

Ma istusin nüüd Rudolfi kõrval ja harutasin oma kõrvaklappe lahti.
Õnneks istusin ma akna ääres niiet ma sain aknast välja vaadata kui liiga imelikuks läheb.

Me tõusime õhku ja ma haarasin teadmata Rudolfi käsivarrest kinni.

'Hmmm väga musklis. Hot!' EII mõtted mis teil viga on!!'

Ma kardan õhku tõusmist, väga!
Kui me ohutult õhus juba olime, lasin ma ta käest lahti, panin kõrvaklappid kõrva ja käitusin nagu midagi poleks juhtunud. Telefonist tuli Isac Ellioti "Tired of Missing You"

•.•.•.•.•

Ma eeldan, et ma jäin millalgi lennu ajal magama kuna kui mind äratati oli mu pea Rudolfi õlal ning ta vaatas minu poole.
Ma ehmatasin ja hüppasin oma istme pealt vähemalt 10 cm õhku.

"Vabandust, ma ei tahtnud sind ehmatada. Me hakkame maanduma ning sa pead vöö peale panema." Ütles Rudolf ning naeratas aralt minu poole.

Ma panin vöö peale ja küsisin punastades Rudolfilt "Kas ma võin su käest kinni hoida, ma kardan...."

"Ikka!" Ta haaras mu käest ja vaatas minu poole. Sellel hetkel kui meie käed kokku puutusid, ma tundsin nagu oleks mingi soojalaine minust läbi läinud.
Ma naeratasin ja tõmbasin Rudolfi käe omale kaissu.

•.•.•Rudolfi POV•.•.•
[noh, selles osas on küll palju huvitavaid asju juhtunud..]

Emma tõmbas mu käe tema poole, pani silmad kinni ja kaisutas seda. Ma tundsin ennast hästi.
'Emma on nii ilus, naljakas ja hooliv. Ma ei mõista kuidas ma küll temaga kokku sattusin. Nüüd ma saan kuu aega temaga koos olla.'

Ma tundsin kuidas me hakkasime maanduma ja Emma pigistas mu kätt.
Mitte väga õrnalt aga ka mitte nii kõvasti, et ma haiget saaksin.

Kui lennuki rattad maad puutusid, tegi Emma silmad lahti vaatas aknast välja.

Me olime lõpuks Hispaanias.

Emma naeratas ja vaatas minu poole.
"Aitäh Rudolf." ning ta suudles mu põske.

•.•.•.•.•.•.•.•

Ilus lõpp. Kas te ei arva?
Tegelikult see ei tulnudki nii igav osa. Järgmine osa on jälle "Sarah POV" lol

Vote & Comment!

🖤Karoline🖤

Summer [isac elliot] eesti k.Where stories live. Discover now