Summer [isac elliot] eesti k.

[ xxv ]

•.•.•Sarah POV•.•.•

Ärkan keset ööd üles, külm higi mu otsaesisel.

'Loomulikult näen ma õudusunenägusid. Miks mitte?'

Mingi aja pärast märkan et ma värisen ka.

Otsustan Isac'ile kirjutada. Ise ta lubas ju.

Kell on 2:47 kui ma sõnumi saadan.

•.•.•.•.•

Sarah💜: Hei kuule! Ma ei saa magada. Kas sa viitsid minuga helistada või hoopiski siia tulla. 🙈😩

•.•.•.•.•

Möödub paar minutit ja Isac on seda sõnumit juba näinud.

'Huvitav mis ta küll nii vara, või siis hilja, üleval teeb?'

Kuulen eesuksel koputust ning saan vaid loota et Isac tuli. Muidu oleks ma surmalaps.

Kõnnin alumisele korrusele, vaid tudukad seljas.

Teen ukse lahti kuid mitte rohkem kui paar sentimeetrit.

"Kes on?" sosistan ma läbi pilu.

Keegi lööb ukse lahti ja võtab minust kinni, käsi suu peal ja teine ümber minu keha.
Ta tõmbab mind täiesti vastu ta keha ja hoiab mind paigal.

Proovin karjuda kuid ebaõnnestun.

"Sa tuled minuga." sosistab see inimene.

'Okei. Ma olen praegu väga närvis ja hirmul. Mis ma teen? Mis ma teen? Mis ma teen? Äkki see on viimane kord kui ma Papsi näen ja Emmat ja Isac'it!!'

Mu aju jookseb kokku ning ma ei saa enam liigutada.

[Nagu matemaatika tunnis vahtramahl ]

Minule teadmata hakkavad mul pisarad voolama.
Kohe kui üks nendest selle inimese kätt puudutab, laseb ta minust lahti.

"Sarah, ma ei tahtnud halba. Palun vabandust! Kas kõik on korras? Sorry, sorry, sorry!" kuulen ma Isac'i häält kordamas seda sama asja pidevalt.

[Kas keegi nägi seda snappi mis hiljuti Isac'i storys oli ja ta üles Avale 'sorry' nii nunnusti oma Soome aktsendiga. OMG!💕 ahhhh fangirl..]

Ta tuli minu juurde ja kallistas mind, tugevalt.

'Oot. Kas see oli Isac?'

Ma vajun ta kätesse ja nutan.

Ma lihtsalt nutan, ma olen millegipärast nii suure stressi koorma all praegu.

Isac hoiab mind ning ma vajume koos põrandale, ma nuuksun vaikselt.

Ma tunnen kuidas ma vaikselt magama hakkan jääma.

Ma ei maga veel kui ma tunnen kuidas Isac mind sülle võtab ja minu toa poole liikuma hakkab.

Ta lükkab jalaga mu toa ukse lahti ning asetab mu õrnalt voodile.

"Head ööd!" sosistab ta ning lükkab mulle teki rohkem peale.

"Ä-ära mine.." suudan ma talle kuidagi kähiseda.

Isac pöörab ümber ja tuleb istub mu voodile.

Ta võtab oma dressipluusi ära ja pikutab minu kõrvale.

Ma ikka värisen.

Isac võtab minu ümbert kinni ja tõmbab mind tema poole.

"Head ööd Isac!"

"Head ööd Sarah!"

Ma vajun sügavasse unne kuid olles täpselt une piiril kuulen ma kuidas Isac mulle ütleb.

"Ma olen siin. Ma ei lase sinuga midagi juhtuda."

Ning ta huuled puutuvad õrnalt mu nina.

•.•.•.•.•.•.•.•.•.•.•

Ignoge seda et tal särki seljas pole...

Nii. Ikkagist tuli uus osa.

Ma tegin selle ühe asja tähistamiseks.

Arvake ära?

MUL SAI 1000 VAATAMIST JA 250 VOTE TÄIS SELLEL RAAMATUL.

OMG OMG OMG. MA OLEN PRAEGU SELLISES ŠOKIS. KUIDAS?

MA NUTSIN OTSESES MÕTTES ÕNNEPISARAID. Nagu ka ilmselt vahtramahl ja roosamuffin

Ning mu ema vaatas mind sellepärast imelikult ja ma pidin seletama talle umbes pool tundi mis asi on fanfiction.

AITÄH TEILE KÕIGILE KES VOTENUD ON JA ÜLEÜLDSE VAADANUD SEDA RAAMATUT JA COMMENTINUD.

LOVE YOU!!

Bye!

Karoline out.