Summer [isac elliot] eesti k.

[ xxxvii ]

[ÄRGE MURETSEGE. MA EI OLE VEEL SURNUD. VIST. MAITEA SEEST OLEN KÜLL. SIIN SIIS UUS OSA ÜLE 2 TRILJONI AASTA. MA ISEGI EI TEA MIS VAHEPEAL JUHTUS.]

•.•.•Isac'i POV•.•.•

Mina ja Sarah kõndisime peaaegu täielikus vaikuses. Kui loomulikult välja arvata kaugelt kostvad auto hääled ning lehtede sahin.

Hoidsime Sarah'ga kätest kinni. Ma ei suuda uskuda et ma üldse kunagi Sarah'ga kohtusin.
Ma ei taha isegi mõelda sellele mis oleks siis kui Sarah ei oleks praegu siin.

Vaatasin Sarah poole. Ta on ikka nii lühike. Ma nägin tal täiesti üle pea.

'Huvitav kuidas maailm seal all-pool kah välja näeb?'

Hakkasin vaikselt naerma selle mõtte peale.

"On midagi viga?" küsis Sarah murelikult ning vaatas mulle otsa.

"Ei, ei midagi. Lihtsalt naljakad mõtted.." vastasin ma ning vaatasin kaugusesse, ikka vaikselt naerdes.

"Ja mis need naljakad mõtted küll võiksid olla?"

"Sa oled nii lühike. Nagu. Kuidas?" ütlesin ma tasaselt ning vaatasin jälle üle Sarah pea.

"Huh, alles nüüd märkasid või? Ma olengi selline väikene paks kääbik." vastas Sarah pool solvunult.

Selle peale jäin ma koheselt seisma.

"Ei."

"Mis ei?" küsitles Sarah mind.

"Ei. Sa ei ole paks ega kääbik. Sa oled ilusasti sale ja täpselt paraja suurusega et ma saaksin sind kallistada." ütlesin ma tõsiselt talle otsa vaadates.

Kohe kui viimane sõna mu suust lipsas, punastas Sarah ning vaatas maha. Ta juuksed langesid ta näo ette nagu kardinad.

Lükkasin Sarah lõua natuke kõrgemale, et ta mulle silma vaataks.

"Ära kunagi oma nägu minu eest peida. Sa näed nunnu välja kui sa punastad."

Selle peale muutus ta punase värviga peaaegu kaksikuteks. Sarnasus on silmnähtav.

[*phew* kõige 'romantilisem' koht on möödas.. praeguseks. Vist? Maitea. Lugege edasi. ]

Pärast meie väikest 'momenti' liikusime me edasi meie sihtpunkti poole.

Ma pole veel Sarah'le öelnud kuhu me läheme, aga ma tean et talle kindlasti meeldib.

•.•.•.•.•

"Kino? Kas me läheme kinno?" küsis Sarah rõõmsalt kui me esimesse asukohta jõudsime.

"Noh. Jah. Tule nüüd."

Ma juhatasin Sarah meie privaatsesse saali. Ma rentisid selle välja just sellepärast et me saaks koos filme nautida.

"Oh.. sa ei oleks pidanud saali välja rentima." ohkas Sarah imestunult kui me oma kohtadele istusime.

Sinna oli juba popcorni, jooke ja komme toodud.

Ma valisin ühe komöödia filmi ning Sarah'le meeldis see väga. Iga kord kui midagi naljakat öeldi naeris ta nii armsasti. Vaikselt, niimoodi et ta silmanurkadesse tekkisid väikesed jooned.

[*bleghh* too cute.]

Pool ajast imetlesin ma üldse Sarah't, mitte ei vaadanud filmi. Oh well.

"Isac, tänane ohtu oli imeline. Aitäh!" ütles Sarah kui me kinost käsikäes välja kõndisime.

"Kas sa arvasid et see on kõik?" küsisin ma väikese muigega.

Sarah vaatas mulle segaduses pilguga otsa ning ma ulatasin talle ühe paela.

"Sa pead silmad kinni siduma. Nagu ma ütlesin. See ei lõppe veel siin."

Sarah noogutas ning sidus punase paela omale silmade ette.

"Aga pea meeles. Mul on kontsad ning kui ma kukun siis see on sinu pärast." hoiatas ta ning naeratas kavalalt.

"Siis on hea et me ei kõnni." ütlesin ma ning võtsin ta sulle.

Sarah suust kostus väike kiljatus ning ta haaras mu kaelast kõvasti kinni.

"Kus sa mu viid?"

"Küll sa teada saad." sosistasin ma talle kõrva ning me istusime autosse. Ma oli jõudnud ka autojuhi tänaseks õhtuks palgata.

•.•.•.•.•

"Isac?"

"Jah Sarah?"

"Kas me oleme juba kohal?"

"Eip. Oota veel natuke."

Möödus umbes 30 sekundit kui Sarah uuesti küsis.

"Aga nüüd?"

Ma naersin ning tõmbasin Sarah omale natuke lähedamale.

"Eip. Paar minutit veel. Usu mind, see on seda ootamist väärt."

Pärast seda ei teinud Sarah mitte ühtegi häält.
Ta vajus mulle kergelt peale ning hakkas mu käega mängima.

'Kuidas ta suudab nii lummav olla ilma midagi tegemata?' mõtlesin ma ning vaatasin aknast välja.

•.•.•.•.•.•.•.•.•.•

UUUSSS. OSAAAAA!!

Palun vote & comment & fan!

Üpris lühike osa, ma vabandan.

🖤🖤🖤🖤🖤

Karoline out.