Summer [isac elliot] eesti k.

[ viii ]

•.•.•Sarah POV•.•.•

•.•.•.•.•

"Tule minuga Soome?"

Mu suu vajus lahti ja ma olen päris kindel, et mu silmad olid sama suured kui tõllarattad.

'Mida?'

•.•.•.•.•

"..mida?"

"Kas sa tuleksid minuga Soome? Sa tundud lahe ja ma tahaks sinuga rohkem tuttavaks saada. Ja sa ütlesid, et sul ei ole midagi teha, niiet kas oleks paremat võimalust?" ütles Isac, oma nunnut naeratust tehes.

"Eee.. noh. Jah, ma võiksin ju tulla aga ma peaks isaga rääkima ja noh..-" alustasin ma kuid Isac segas mulle vahele.
"Palun tule. Või vähemalt mõtle selle üle? Palun?" lausus Isac ning tal oli peas kõige nunnum kutsikanägu.

"Mu laev läheb homme hommikul kell 10. Sa võid kohe minuga tulla või siis näiteks paar päeva hiljem? Mul on ükskõik aga palun tule?" ütles Isac.

Ma vaatasin talle otsa ning ma ei suutnud teha midagi muud kui ainult sulada seestpoolt. Ma naeratasin, vaatasin kella ja mu naeratus kadus sama kiiresti kui see tulnud oli.

Kell oli 6:46 ja ma pidin 16 minutit tagasi kodus olema.

'OH SHIT'

"Vabandust Isac, ma pean minema. Ma olen nigunii juba hiljaks jäänud. Ma räägin isaga ja kirjutan sulle vastuse. Sobib?"
Isac vaatas mulle murelikult otsa "Kuhu sul kiire on? Kui vaja ma võin sind ära saata? Ei või teada mis pervod siin ringi liiguvad?"

'Awh, ta hoolib minust..'

Ma turtsatasin ja hakkasin minema kõndima. "Aitäh Isac aga mul pole vaja. Aga.. tsau siis. Ma kirjutan sulle." ütlesin ma lehvitades.

"..jah okei." ütles Isac, kuid ta tundus pettunud.

"Oota Sarah!!"
Ma jäin seisma ja vaatasin Isac'i poole. Ta jooksis mu juurde ja kallistas mind, JÄLLE!

"Näeme millalgi!" sosistas ta mulle kõrva, kuid ei lasknud minust lahti.
Ma kallistasin vastu ning ma tundsin kuidas ta soojus minusse valgus. Kuid sama kiiresti kui see soojus oli minuni jõudnud, läks see ka ära.

Isac lasi minust lahti ja ütles "Väga tore oli sind näha Sarah, tšau!" ning ta hakkas minema kõndima.

Ma seisin seal kõnniteel nagu kivikuju. 'Okei...Oh my god, Paps saab pahaseks' ja ma hakkasin kiirkõnnil kodu poole suunduma.

Need 15 minutit mis ma koju kõndisin, andis mu ajule aega kõige sellega toime tulla.

'Isac Elliot kutsus mind koos temaga Soome.'

'OMG!'

Ma võtsin kiiresti oma telefoni välja ja hakkasin Emmale helistama. Ta peaks praegu juba Saksamaal maandunud olema ning ta ilmselt ootas praegu oma järgmist lendu.
Ma valisin Emma numbri ja jäin seda imelikku piiksumist kuulama.

•.•.•.•.•

"Tsau Sarah, ma just tahtsin sulle helistada. Mis on?" ütles Emma unine hääl.

"Noh teadsa kuidas me Isac Ellioti kohtasime...?"

"..jaa?"

"MA NÄGIN TEDA UUESTI JA MA SAIN TEMA TELEFONINUMBRI JA TA TAHAB KOOS MINUGA SOOME MINNA!!!" kilkasin ma niiviisi, et läheduses olevad tuvid minema lendasid.

"Oota, mida? Nagu sa nägid ISAC ELLIOTI?!? Ja ta andis sulle oma telefoninumbri??!?! Ning te lähete koos Soome??? OMG SUSSS!! See on ju imeline!?!!" kuulsin ma Emma häält juba natuke elavamalt.

"JAAAAAA!!! See on nii lahe!! Ma pean nüüd ainult papsilt küsima kas ma võin minna... Aga räägi nüüd sina, kuidas Rudolfiga on?" küsisin ma, endal kaval naeratus näos.

"Ee noh, me istusime lennukis kõrvuti ja nüüd me ootame järgmist lendu. Ta läks just meile küpsiseid ostma. Ma ütlesin et ma saan küll ise aga ta juba läks niiet.. jah... Tal on nii nunnu väike õde!!" ütles Emma tasasel häälel ning ma eeldan, et ta punastab praegu.

"Hmmm? Juba boyfriend ja girlfriend või?"

"Eiiiiiii!!! Mkm, kuule ma pean minema Rudolf tuli just. Bye bitch!!" ning kõne lõppes.

Ma ohkasin. Ma juba igatsen Emmat.

•.•.•.•.•.•.•.•

HEIIIIIIII. PÕHIMÕTTELISELT SIIN ON NÜÜD UUS OSA!! See pidid tegelikult mingi lühike osa olema aga noh... 601 sõna on vist pikem kui 'lühike'. MA OLEN 11. FANFICTIONIS!! OMG MIDAA?

Vote & Comment!!

🖤Karoline🖤