Summer [isac elliot] eesti k.

[ xxxi ]

[See osa on.. väga.. omapärane? Nautige!]

•.•.•Sarah POV•.•.•

Ma kõnnin oma tuppa. Avan vaikselt ukse ning näen iseennast ning Isac'it.

Me kakleme ning vaidleme üksteisega.

Ma proovin Isac'it ja ennast vaigistada. Kuid ilma tulemusteta.
Nad ignoreerivad mind täielikult.

Oota kuidas ma üldse ennast näen. Ma vaatan oma käsi. Või kas need on ikka mu käed.

"Sa ei meeldi mulle ning ma ei taha sind enam kunagi näha! Ma lihtsalt tahtsin üksinda olla aga sa tulid minu juurde ning tüütasid mind! Ma lähen ära." karjus Isac.

Ta näeb vihasena nii hirmus välja.
Ei tahaks kunagi tema halval poolel olla.

Mina nr2 kisendas Isac'ile vastu "Ega ma ei tahtnudki sinuga koos olla. Sa oled ka nõme! Mine, ma ei taha sind kunagi näha."

Isac jooksis toast välja ning lõi ukse pauguga kinni.

Ma nägin kuidas Mina nr2 hakkas nutma ning vajus voodile.
Ma hakkasin ka nutma.

Ma hoolisin Isac'ist aga tuleb välja et mina olen talle vaid tühi koht.

"Sarah!"

Kuulsin jälle Isac'i hõikeid.

'Ei ära kuula, ta tahab sulle ainult halba.'

"Sarah!!"

Ma sulgesin oma silmad ning paar sekundit hiljem tundsin kuidas keegi mind raputab ja samaaegselt minust üpris kõvasti kinni hoiab.

"Sarah, ärka palun üles!" kostus Isac'i hääl, päris murelikult.

Avasin oma silmad ning nägin kuidas Isac minu õlgadest kinni hoidis ning ma olin tal pooleldi süles.

Pisarad voolasid ning ma kallistasin Isac'it tugevalt.

Mulle tundus nagu ta oleks mõneks hetkeks pingesse läinud kuid siiski kallistas mind.

"Mis juhtus? Kas kõik on korras?" küsis Isac ning lasi minust korraks lahti, et mulle silma vaadata.

Mu pisarad olid mu põskedel juba ära kuivanud.

"Lihtsalt õudusunenägu. Kas sa lubad et me jääme sõpradeks misiganes meie vahel ka ei juhtu?" küsin mina ning vaatan talle ka otse silma.

"Ma luban."

Niiviisi suikusin ma taas sügavasse unne. Nüüd juba ilma õudusunenägudeta.

•.•.•.•.•

"Sarah! Saraaahh!"

"Mh mis? Ma olen üleval." ütlen ma ringutades.

Vaatan ringi, ma olen oma toas, omal voodil ja Isac istub voodi ääre peal.

"Sa lubasid mulle hommikusööki teha.." vingub Isac ning tõmbab mind voodist püsti.

Ta lükkab mind mööda koridori edasi kuni me jõuame treppideni.

"Kindel et ma sulle seda ikka lubasin. Ma tahan küll veel magada." ütlen ma Isac'ile. Naeratades kavalalt üle oma õla.

"Ei noh. Siis ei jää mul muud üle."

Ta kõnnib minu poole aeglase sammuga.
Kui ma astuks ühe sammu tagasi kukuks ma trepist alla. Aga Isac jõuab mulle aina lähemale.

Ta haarab minust kinni ja paari millisekundi vältel olen ma tal süles ning me liigume köögi poole.

"Mh. Pane mind maha. Mul on jalad ning ma oskan kõndida." vingun ma Isac'ile.

'Ma olen kindlasti nii raske..'

"Oh. Vaata. Milline kokkusattumus. Mul on ka jalad ning ma oskan kõndida, nagu kaksikud juba." ütleb Isac sarkastiliselt ning paneb mind pliidi ees maha.

'Tegelikult ma isegi igatsen kuidas ta mind hoidis. 'Ei pahad mõtted, lõpeta aju.'

Tõmban kapist välja panni ning hakkan mune ja peekonit praadima. Isac tuleb ja aitab mind mõnikord.
Ning aitamise all mõtlen ma seda et ta tuleb ja sööb midagi kuskilt ning pistab plagama.

Kui oleme hommikusöögi ära söönud läheme oma tuppa ning Isac teeb Instagramis live.

---

"Hei kuidas teil kõigil läheb. Nagu te näete ei ole ma enda kodus.. vaid oma parima sõbra juures." ütleb Isac ning topib kaamera mulle näkku.

Instinktist katan oma näo ning kukun kogemata voodilt maha.

Isac saab selle peale kõvasti naerda ning kukub ise mulle ka otsa.

"Owwwwww!" kriiskan ma ning põgenen kiiresti ära.

Ma eeldan et need kes Instagramis seda vaatavad on väga segaduses.

Isac ajab mingit tüdrukut mööda võõrast maja taga.

'Normaalne? Ei.'

"Hahahaa. Kätte sain su." ütleb Isac kohe kui ta mu onesie varrukast kinni saab ning mind diivanile pikali lükkab.

"Näete vaadake. See on minu parim sõber Sarah. Ütle 'tere' Sarah." lunib ta ning ma pomisen talle mingi segase 'tere' eesti keeles.

"Nii. Põhjus miks ma selle live tegin on see et minul ja Sarah'l on järgmise nädala kolmapäeval üks üllatus teile edasi anda. Rohkem infot minu Instagrami Biost." ütleb Isac kaamerasse naeratades.

Mina istun seal kõrval nagu kala ning vaatan seina, mis minu vastas on.

"Sarah on ju nii?" küsib Isac vastust mingile küsimusele.

Ma ümisen talle vastu mingi ebamäärase vastuse ning viskan põrandale pikali.

"Okei. Ta peaks vist ühe korraliku lõunauinaku tegema. Senikauaks aga tšauuu!" lõpetab Isac oma live.

•.•.•.•.•.•.•.•.•.•

Loodan et meeldis.
Ma pole niiii kaua juba uut osa pannud.

Karoline out.