Salapärased silmad(Eesti keeles) [Lõpetatud]

32. osa

„Kõigepealt peaksite te teadma, et te kõik olete väga suures ohus,“ alustab Lucas ning tema hääl kõlab veidi närviliselt. „Eriti sina, Claire,“ lisab ta mulle otsa vaadates.

„See on tõesti uudis,“ vastan selle peale irooniliselt, kuid sisimas tunnen ma hirmu.

Sebastian, kes on end minu kõrval sisse seadnud, kergitab kulmu. „Ja millisest ohust me täpsemalt räägime?“ küsib ta pealtnäha muretult, kuid aiman, et ka tema kardab seda, mis meid ees ootab.

Lucas vaikib mõne hetke ning Sebastian, kui ka teisel pool mind istuv Erin, nihelevad närviliselt. Miranda on näost kahvatu ja vaatab Lucast üksisilmi. Michael on ainus, kes ei paista millegi üle muretsevat. Ta seisab käed taskus Lucase kõrval ning tema huulil mängleb vaevumärgatav muie.

„Kas te tahate teada, mis Elizabethist lõpuks sai?“ pärib Michael meilt ootamatult, eirates täielikult Lucase ärritunud pilku.

„Jah,“ lausub Erin kõlava häälega,“ hakka pihta.“

Miranda ning Sebastian noogutavad ning mina teen sama.

Michael ei kõhkle vastuse andmisega sekunditki. „Ta uputas end jõkke ära,“ teatab ta kuivalt. „Või vähemalt püüdis seda teha,“ lisab ta ning muigab süngelt.

„Püüdis?“ kordab Erin küsivalt.

„Keegi ei tea, mis täpselt juhtus, kuid ta jäi kahe maailma vahele lõksu ja on seda siiani,“ vastab hoopis Lucas. „Claire'i kohtumine temaga ainult kinnitas meie kahtlusi,“ jätkab ta. „Nagu ma ütlesin, ka meie ei tea kõike. Me oletame väga palju.“

Mulle meenub Elizabethi jutt sellest, et ta on kusagil piiri peal. Ehk siis kahe maailma vahel nagu ma aru saan. Elavate ja surnute?

Sebastian köhatab ning ma vaatan tema poole. „Aga mida te kindlalt teate?“ pärib ta, vaadates Lucasele ja Michaelile kordamööda otsa.

„Elizabethi kohta me kuulsime,“ sekkub ootamatult Erin. „Aga mis sai Ceciliast ja Rileyst?“

„Ja Elizabethi vanematest?“ küsin mina.

Taaskord vastab Michael. „Elizabethi idee, jääda Rileyga alatiseks kokku, pöördus Riley vastu. See oli täpselt see, mis Elizabethi vanemate arvates pidi juhtuma. Riley pidi surema ja see juhtuski.“

Vaatan õudusega Michaeli poole. „Kuidas...kuidas see juhtus?“ pärin vaikselt.

„Jook, mida Elizabeth oma vanemate õpetusel valmistas, oli surmav. Riley jõi seda ning vähem, kui minuti pärast, oli kõik läbi,“ vastab Michael süngelt.

Sebastiani, Miranda ja Erini ilmed on vapustatud ja minagi olen väga kohkunud. Kogu lugu on palju jubedam, kui ma arvasin.Millised vanemad teevad nii?

„Aga Elizabethi vanemad?“ küsin ma mõne aja pärast.

Michael ja Lucas vahetavad pilke. „Ütleme nii, et nemad ongi meie põhiprobleem,“ tunnistab Lucas.

„Millest sa räägid?“ küsime Sebastianiga kooris.

„Tema vanemad ei sallinud Riley suguvõsa absoluutselt. Nende vaheline vaen oli kestnud juba aastasadu, kuni see sai traagilise lõpu Elizabethi tõttu. Kuigi lõpp pole päris õige sõna,“ selgitab Lucas ning vajub seejärel mõttesse.

Michael võtab jutujärje üle. „Asi on pigem nii, et vaen meie ning nende vahel lõppes ja algas sõda, mille lõplik lahendus saabub ilmselt loetud tundide pärast,“ teatab Michael. „Muidugi mitte sõda, selle kõige otsemas tähenduses,“ lisab ta juurde.

Mu süda hakkab kiiremini lööma ning vahepeal ununenud hirm on tagasi. Loetud tundide pärast, juhtub mis...?

Viin pilgu Mirandale ja märkan, et neiu väriseb ja kindlasti mitte külmast. Erin on näost kahvatu, kuid tema pilk on otsusekindel.